Kunagi oli paljudes Eesti kodudes kombeks, et kui maha sadas esimene lumi, tuli teha lumepallisuppi. Nüüd on see komme ununenud. Kuid Lõuna-Järvamaa ja Põhja-Eesti kokad otsustasid lumepallisupi taas ausse tõsta – selleks korraldati ühised maavõistlused lumepallisupi valmistamises.

Kui Järvamaa oli kolm aastat tagasi Eestimaa toidupiirkond, sai naabritega Põhja-Eestist arutatud, kus tehakse paremat lumepallisuppi. Esmaspäeval olidki Türil koos viis kokka kummastki piirkonnast ja mõõduvõtmine kujunes tõsisemaks kui loodeti.   

“Hinnatakse maitset ja välimust ja seda, kas vana lumepallisupi algne idee on säilinud. Ja salajased komponendid on lubatud,” selgitas Lõuna-Järvamaa koostöökogu konsultant Kristina Gudinas.

Kuigi lumepallisupp on vana hea magustoit, on see praegusaja noortele täiesti tundmatu.

“Võin oma kodus öelda, et minu noori see ei kõneta. Ja isegi kui sa seda teed, siis sa ei tee seda ühe inimese jagu. Nii et väga harva kui sulle tulevad külla inimesed, kes seda hinnata oskavad, siis sa seda teedki,” ütles Gudinas.

Põhitoorainetena kasutati piima, mune, jahu, tärklist ja suhkrut. Mõni kokk tegi panuse põnevatele lisanditele ja kaunile välimusele, teine jälle hindas toiduvalmistamise traditsioone.

“Tuleb lähtuda klassikast, ma arvan, et kui midagi on hästi juba kunagi tehtud, siis ei tasu seda hakata veel paremaks tegema. Aga ta on selline magustoit, mis annab inimesele nii valku, kui kaltsiumi – ühesõnaga puhas kodumaine toit,” sõnas Sagadi restorani peakokk Maren Rits.

Eesti peakokkade ühenduse president Taigo Lepik ütles, tänased võistlejad olid väga leidlikud, oskuslikult kasutati magusa ja hapu koosmõju.

“Kes küpsetas piima sees, kes küpsetas ahjus, kes küpsetas aurus. Hästi palju erinevaid niiöelda lahedusi oli,” ütles Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik.

Žürii hinnnagul valmistas kõige maitsvama lumepallisupi Paide Vabakohviku perenaine Ave-Triin Eidemiller, kes üllatas lumepallisupi tekstuuri ja maitse puhtusega.

“Kastme tekstuur oli hästi sametine ja mõnus, lumepall oli õigesti küpsetatud, küpsusaste oli hea. Natukene hapukust oli lisatud, mis mahtus igasse ampsu,” märkis Lepik.

Niisiis pole võimatu, et selle hõrgu magustoidu või juba lähitulevikus leida nii mõnegi restorani menüüst.