Haridusminister Kristina Kallas teatas möödunud nädalal määrusemuudatusest, mille järgi on nüüd lubatud lemmikloomade viimine lasteaedade ja -hoidude rühmaruumidesse. Eksperdid on muudatuse pärast mures.
Tänavu augusti lõpuni kehtinud koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõuete määruse järgi ei lubatud rühmaruumides pidada lemmikloomi. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et see säte on nüüd kehtivatest nõuetest välja jäetud.
“Üks väga armas muudatus ka, et nüüd on siis lubatud lasteaedades ja lastehoidudes ka lemmikloomade kohalolu. Ehk siis ka koera võib lasteaia ruumi sisse lasta või oma kilpkonna lasteaiapäevaks kaasa võtta. Seni oli see keelatud. Nii et lemmikloomade viibimine lasteaia või lastehoiu ruumides on sellest hetkest tegelikult lubatud,” rääkis Kallas.
Ministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets ütles, et see ei tähenda, et lemmikloomi nüüd lasteaedadesse pidevalt toodaks. Tema sõnul seda lihtsalt ei reguleerita enam määruse tasandil, mis tähendab, et lemmikloomade toomist saab reguleerida lasteaed ise oma kodukorras ja ka loomade lubamine lasteaia territooriumile toimub eelneval kokkuleppel, näiteks korraldatakse lemmikloomapäev ja seda kindlasti arvestades kõikide ohutust ja turvalisust.
Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu juhatuse liige Maarja Tali ütles, et ta ei ole küll veel näinud otsuse tausta, kuid mitu murekohta ajendas teda ministrile kirjutama.
“Esiteks, lasteaiad ja koolid on loomadele väga raske keskkond. Seal on helid, mürad, ere valgus, temperatuur ja kui sinna looma viia, siis me reeglina ei saa seal pakkuda neile liigiomast käitumist. Me hoiame neid kinni ja see omakorda võib põhjustada olukorra, kus loom käitub ka inimesel ohtlikult,” selgitas Tali.
Lisaks tõi ta välja, et lemmikloomaseaduses defineeritakse lemmiklooma kui looma, keda inimene enda rõõmuks peab, aga ei ole defineeritud, millistest liikidest jutt käib. “Mis tähendab seda, et kui me lubame lemmikloomi sellises mõistes lasteaedadesse, koolidesse, siis see võib ka tähendada metsloomi, eksootilisi loomi ja sellega on see riskide ring palju-palju suurem,” osutas Tali murekohale.
Maarja Tali ja Mia Autor/allikas: Krista Taim/ERR
Ühingule teeb muret ka see, et loomad võivad kanda haiguseid ja parasiite. Tali tõi välja, et enamik loomadele välja töötatud vaktsiine on loomaomanikule soovituslikud, mitte kohustuslikud.
“Edasi, meie lapsed ei oska sünnioskustega hoolitseda loomade eest ja nendega käituda viisakalt ja nii, et see oleks turvaline. Seda tuleb neile õpetada. Ja kui me nüüd ainult viime ükskõik millise looma lasteaeda või kooli, siis ise nad seda loomulikult ei õpi. Seda protsessi tuleb juhtida ja seda peavad tegema teadlikud inimesed,” tõdes Tali.
Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse määrusest kadus veel rida nõudeid
Ministeerium vaatas üle ja kaasajastas kogu määruse, mitte vaid lemmikloomi puudutava punkti. Määruses leevendati või jäeti välja mitmesuguseid regulatsioone, näiteks üldnõuetest jäi välja õhusaaste ja mürataset reguleeriv säte, kuna need valdkonnad on juba kaetud teiste eriseaduste ja -määrustega, eelkõige tervise- ja keskkonnanõudeid reguleerivate õigusaktide kaudu.
Veel loobuti mängualale numbriliste pindalanõuete kehtestamisest (pindala hindamisel ei lähtuta enam ühe lapse kohta arvutatud normatiivsest ruutmeetrite arvust, vaid põhimõttest, et igal lapsel oleks kõigil tegevustel, nii individuaalselt kui ka rühmas, võimalus kasutada piisavalt ruumi), lisaks ei nõuta õppeasutuse maa-alal enam varjualuse ehitamist, kuid olemas peab olema võimalus varjuda, mis võib olla korraldatud erineval moel.
Kaotatud on ka nõue laste kärude, kelkude, rataste ja muude vahendite hoiustamise kohta. Asutus ise otsustab, kuidas seda korraldada. Ruumide viimistlemise nõuded on riskianalüüsipõhised, ära on jäetud sedalaadi regulatsioonid, nagu nõue märgistada trepi esimene ja viimane aste jne.