Aasta alguses toimunud kümned tuhanded maavärinad Kreeka Santorini saare ümbruses olid teadlaste sõnul põhjustatud maa-alusest magma liikumisest. Magma liikus horisontaalselt umbes 10 km sügavusel merepõhja all, kasutades ligikaudu 30 km pikkust kanalit, ja põhjustas kivimikihtide pragunemist, mis omakorda tekitas enam kui 25 000 väiksemat maavärinat.
Uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Science, kasutati uudseid füüsikalisi mudeleid ja tehisintellekti, et analüüsida iga maavärina andmeid ja mõista nende omavahelisi seoseid. See võimaldas koostada kolmemõõtmelise mudeli piirkonna maakoorest ja kaardistada detailsemalt magmaliikumise mõju.
Paljud maavärinad olid tugevad, ulatudes üle 5 magnituudi, mis tekitas hirme nii kohalikes elanikes kui ka turistides, kuna kardeti lähenevat vulkaanipurset. Kõige enam muretseti, et purskama võib hakata veealune Kolumbo vulkaan, mis on maganud viimased 370 aastat.
Kuigi magma jäi lõppkokkuvõttes maakoorde kinni ja on nüüdseks jahtunud, hoiatavad teadlased, et vulkaaniline aktiivsus võib olla pikaajaline ja ettearvamatu, nagu näitasid hiljutised sündmused Islandil. Samas nähakse tehisintellekti kasutamises suurt potentsiaali, et paremini mõista ja tulevikus ennustada maavärinate ja vulkaanipursete ohtu, aidates seeläbi kaitsta elanikke ohtlikes piirkondades. Lisaks pakub see uus lähenemine võimalust jälgida ja analüüsida vulkaanilist aktiivsust ka siis, kui otsesed mõõteseadmed sügaval maa all puuduvad.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)