Sotsiaalministeerium soovib saada paremat ülevaadet hooldekodudele antavate riiklike sotsiaal- ja tervishoiutoetuste kasutamisest. Samuti on kavas erinevate infosüsteemide ühtlustamine.
Hoolekandeasutuste õdede tööst võtab palju aega ära andmete sisestamine, ütles Alutaguse hoolekeskuse õde Inna Morozova. “Meil läheb praegu palju aega arvutis. Kõik toimingud peame sisse kandma programmi ning ka arstidele helistama ja kogu saadud info peame pärast sisse kandma,” rääkis Morozova.
Sotsiaal- ja tervishoiutöötajate erinevate andmebaaside ühendamine on vajalik kõikidele osapooltele, sõnas tervishoiuekspert Anneli Kannus.
“Need kaks süsteemi peavad ühilduma, sellest on räägitud juba aastakümneid. Patsiendina või patsiendi lähedasena ei taha kogu aeg korrata ühte ja sedasama juttu erinevatele inimestele. Süsteem peaks töötama ikkagi selliselt, et info sisestatakse üks kord ja erinevad inimesed näevad siis sellest infost täpselt seda osa, mida neil vaja on,” rääkis Kannus.
Kauaoodatud infosüsteemide ühendamise protsess on käimas, ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket. Sotsiaal- ja tervishoiu töö koordineerimiseks plaanitakse Eestisse luua terviseteekonna juhtide ametikohad.
“Süsteem hakkab muutuma. Juba kuus aastat on üle Eesti viidud läbi erinevaid projekte, kuidas sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid integreerida. Praegu on käimas suur projekt, mille raames alustamegi infosüsteemilistest arendustest, et tervishoiuportaalis tekiks võimalus, kus terviseteekonna juht, mis on uus ametikoht, mis meil on planeeritud luua, saaks kasutada nii sotsiaalvaldkonna andmeid kui ka tervishoiu valdkonna andmeid. Ja et ühiselt tehakse plaan, kus pannakse paika, mis on kliendi eesmärgid ja kuidas klienti toetada kahe süsteemi kaudu,” sõnas Suun-Deket.
Enamik Eesti hooldekodudest on erakätes. Sotsiaalministeeriumi soov on, et infosüsteemide ühendamine annaks lisaks meditsiinitöötajate töö lihtsustamisele ka praegusest parema ülevaate, kuidas hooldekodud riiklikke toetusi kasutavad
“Rahastused tulevad erinevatest kohtadest ning see, mida me rahastame ja kuidas me rahastame, peaks olema võimalikult läbipaistev ja arusaadav. Kui me räägime nüüd integratsioonist kahe valdkonna vahel, siis infosüsteemides liikuv info selle kohta, millised summad ja kust lähevad ühe konkreetse inimese jaoks, peab olema läbipaistev, nähtav ja ülevaatlik. Praegu on erasektori puhul seda väga keeruline vaadata, kas kogu see raha, mis tegelikult hooldusele või õendusteenusele kulub, päriselt jõuab selle töötajani või mitte,” ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Kersti Suun-Deket.