Venemaa sõjatööstuskompleks sõltub üha rohkem Hiina tarnetest ning Soome Panga arenevate majanduste uurimisinstituudi (Bofit) uuring näitab, et hiinlased kasutavad nüüd olukorda ära ja küsivad oma toodete eest kõrgemat hinda.
Hiinast Venemaale saadetavate ekspordikontrolli all olevate toodete hinnad tõusid aastatel 2021-2024 keskmiselt 87 protsenti, selgub Bofiti uuringust.
Uuring näitab, et kuigi Venemaa suudab Hiina tarnijate toel potentsiaalselt sõjaliseks otstarbeks kasutatavate toodete ostmisel mööda hiilida lääne piirangutest, siis Moskva-vastased sanktsioonid on suurendanud Kremli kulutusi.
Üks sanktsioonide eest vastutav lääne ametnik ütles ajalehele Financial Times, et kuigi soovitakse näha, et Vene sõjatööstuskompleks oleks tarnetest täielikult ära lõigatud, siis ka Hiina ettevõtete poolne röövelik tegevus on üsna hea tulemus.
“Kui tõsta kauba hinda 80 protsenti, siis vähendab see peaaegu poole võrra seda, mida nad tegelikult osta saavad,” ütles ametnik.
Uuringu autorid võtsid vaatluse alla kaubavahetuse, mis puudutab masinaid ja seadmeid. See hõlmab suurt hulka tooteid, mida peetakse sõjatööstuse toetamisel oluliseks. Uuringu autorid jõudsid järeldusele, et sanktsioonid kärpisid Venemaa tehnoloogilist võimekust, muutes kriitiliste kaupade impordi kallimaks.
Näiteks Hiina kuullaagrite import oli 2024. aastaks läinud 76 protsendi võrra kallimaks, samas ekspordi maht langes 13 protsenti. Ka türklased kasutavad sarnast taktikat ja küsivad ekspordikontrolli all olevate kaupade eest üha kõrgemat hinda.
Moskva-vastaste sanktsioonide leevendamine on seetõttu Kremli jaoks endiselt oluline eesmärk. Eelmisel nädalal avaldatud 28-punktilise rahuplaani dokumendis seisis, et sanktsioonide kaotamine peaks toimuma etapiviisiliselt ja juhtumipõhiselt.