Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik politseid abistada eelkõige avaliku korra ja järelvalvega seotud tegevustes, näiteks patrullis. Siseministeeriumis valminud eelnõu järgi võiks tulevikus abipolitseinik osaleda ka riigipiiri valvamises, dokumentide väljastamises kui ka muudes toetavates ülesannetes,
Üle 30 aasta on abipolitseinikud toetanud politseid nende igapäevatöös. Kehtiva seaduse järgi saab abipolitseinik praegu politseid abistada eelkõige avaliku korra ja riikliku järelvalvega seotud tegevustes, näiteks patrullis.
Siseministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš rääkis ERR-ile, et valdkondade laiendamine annaks ühelt poolt võimaluse, et abipolitseinikud saavad spetsiifilisi teadmisi ja oskusi pakkuda politseile ja teiselt poolt kõik inimesed võib-olla ei taha olla aktiivselt just tänava peal, tahavad teistmoodi aidata.
Paindlikkust tuleb abipolitseinikele juurde ka niinimetatud tööriistade kasutamisel. Nii võiksid abipolitseinikud tulevikus kasutada ja ka toimetada joobekahtlusega isikut tõendusliku alkomeetri juurde või näiteks kasutada isiku kindlaks tegemiseks rahvastikuregistrit, lisas Mitrahovitš
“Kui liiklusjärelevalve käigus on kinni peetud sõidukijuht, kes kahtlaselt liikus, on tuvastatud indikaatorvahendiga, et tal on joobeseisund, siis oleks vaja temaga edasi tegutseda. Kui tal ei ole dokumenti kaasas, siis ainuke võimalus selle isiku tuvastamiseks praegu kutsuda kohale politseipatrull, mis mõnikord võib võtta aega mitu tundi ja selleks peab ootama ka see kodanik seal. Tulevikus saaks ta seda teha kiiremini,” ütles Mitrahovitš.
Politsei ja piirivalveameti vabatahtlike kaasamise teenuse omanik Leena Pukk ütles, et politsei töö on laiem kui ainult patrullimine tänaval. Vabatahtlike kaasamine laiemas ampluaas annab politseile võimaluse ressursside paremaks suunamiseks.
“Me saame nagu mingisuguse lõigu abipolitseinikuna ära teha enne,l kui tuleb politseiametnik. Et see on siis see võit, et politseinikud saavad olla olulisematel sündmustel, neid ei tõmmata sealt ära ja teisest küljest saab siis mingisuguse maani, kas siis kannatanuga või rikkujaga midagi ära teha,” ütles Pukk.
Pukk rõhutas, et abipolitseinikud ei saaks tulevikus siiski menetlusõigust ehk väärteo- ja kriminaalmenetlus jääb politseiniku pädevusse:
“Alati jääb siiski vajadus politseiametnike järele ja abipolitseinikud on korrelatsioonis, et nii palju kui meil on politseiametnikke, siis vastavalt sellele arvule on ka neid abipolitseinike,” ütles Pukk.
Muudatused eeldavad aga ka abipolitseinike baasväljaõppe pikendamist seniselt 40 tunnilt 150 akadeemilisele tunnile, muutudes politseiõppele sarnasemaks.
Rakendama hakataks tulevikus ka abipolitseinike kolmeastmelist karjäärimudelit. Madalaimal ehk esimesel astmel on abipolitseinikud, kes tänaval ei käi, aga pakuvad politseile tuge näiteks arendustegevustes ja kommunikatsioonis. Kõrgeimal ehk kolmandal astmel on vabatahtlikud, kes täidavad iseseisvalt politseiametnikult saadud ülesannet, ütles Mitrahovitš.
“Tuleb minna näiteks Tallinna vanalinna, seal on nüüd vaja teil jalgsi patrullida, tagada avalikku korda. Ja ta saabki minna sinna koos teise abipolitseinikuga, kellel on ka see pädevus. Ehk siis ülesanne tuleb politseilt, aga ta ei lähe seda ülesannet vahetult koos politseiametnikuga lahendama, vaid teise samaväärse abipolitseinikuga,” ütles Mitrahovitš.
Eelmise aasta lõpu seisuga on PPA-s 1235 abipolitseinikku. Uue seaduse alusel võiksid abipolitseinikud saada tegutseda 2027. aasta sügisest.