Novembrist on Eestil ja NATO-l senisest veelgi parem ülevaade õhuruumis toimuvast, sest tööle hakkas Ida-Virumaal aherainemäe otsas asuv õhuseire radarikompleks.
“See radar parandab kogu Eesti, aga eriti just Kirde-Eesti üldist tuvastusvõimekust. Radar on integreeritud NATO süsteemi ja sellest saab kasu ka näiteks Soome, nagu meie saame kasu Soome radaritest,” ütles teisipäeval pärast radarikompleksi pidulikku avamist õhuväeülem brigaadikindral Riivo Valge.
Ida-Virumaal Alutaguse vallas Kalina külas asuv radarikompleks saadi tööle novembrikuus ehk algselt plaanitust aasta hiljem.
“Arvestada tuleb, et kogu see radarite hankimise protsess on kestnud seitse aastat. Vahele tuli koroona ja ka tarned venisid. Taristu osa sai valmis juba suvel ja siis saabus ka radar. Tegu on väga keerulise kompleksse süsteemiga, mille saime novembriks sajaprotsendiliselt töökorda. Nüüd peaks ta töötama 30 aastat ja vahepeal on vaja teha vaid uuendusi,” sõnas õhuseiredivisjoni ülem major Tõnis Pärn.
Prantsusmaa ettevõttega Thales Group sõlmis Eesti kahe Ground Master 400 seeria radarite uue versiooni ehk GM400 Alpha ostmiseks hankelepingu 2023. aasta suvel Pariisis. Viru radarijaama primaarradari nägemiskaugus on üle 500 kilomeetri.
“Ta näeb vastavalt horisondile ehk sellepärast paigaldamegi nad kõrgemale. Seepärast paigaldati ta ka siia aherainemäe otsa, et ta annab väga hea vaate Peipsi järve peale üle muude alade. See asukoht on ideaalne radari kasutamiseks nii põhja kui ka kirde poole,” sõnas Pärn.
Valge sõnul tuleb aina rohkem arvestada madalatel kõrgustel ja tihti kiiresti liikuvate objektidega.
“Õhuseire pole ei Eesti ega ka NATO jaoks valmis. Alumine õhuruumi kiht, maapinnast kuni viie kilomeetri kõrguseni, on järjest rohkem täis erinevaid lennumasinaid. Ehk järjest rohkem tuleb toota lokaalset õhupilti. Mobiilsete radarite soetusprogramm jätkub nii kaitseväel, siseministeeriumil kui ka tervel NATO blokil,” ütles Valge.
Viru radarijaamas töötab kaks radarit. Üheks on sekundaarradar, mis saadab püsisignaali lennukile ja lennuk vastab, kus ta asub. Lisaks on jaamas ka aktiiv- ehk primaarradar, mille signaal peegeldab õhus toimuvat. Primaarradari abil saab tuvastada ka neid lennumasinaid, millel on transponder ehk identimisseade välja lülitatud.
Viru radarpostiga sarnane radarikompleks on plaanis järgmisel aastal tööle panna Hiiumaal. Seejärel on Eestis kokku neli sarnaste radaritega varustatud radarposti. Vanema põlvkonna GM 400 seeria radaritega varustatud radarpostid avati 2013. aastal Muhumaal ja 2015. aastal Tõikamäel.
“Muhu ja Tõika saavad Viru radarile sarnased uuendused lähima paari aasta jooksul ehk 2027. aastal on kõik neli radarit ühesugused. Kui Kõpu projekt valmis saab, siis suuri seireradareid Eestil enam vaja ei ole,” ütles Pärn.
Pärna sõnul GM 400 radarid ümbruskonna elanikele ohtu ei kujuta.
“Kõik uuringud on läbi viidud ja nad on absoluutselt ohutud. Me ise võrdleme seda mikrolaineahjuga, sest ka radari puhul on tegu raadiomagnetlainega. Ka mikrolaineahi soojendab toitu omas keskkonnas ja pole inimesele ohtlik. Ainuke koht, kus nende radarite juures ei tasu olla, on töötava antenni vahetus läheduses,” ütles Pärn.
Endise Viru põlevkivikaevanduse territooriumil aherainemäe otsas asuv radarpost on pimeduse saabudes valgustatud ja paistab kaugele. Selleks on praktiline vajadus, ütles Pärn. “Meil on vaja teada, mis siin ümber aia toimub, et oleks näha, kes siin käivad ka pimedal ajal. Muidu võivad ligi hiilida soovimatud külalised. Ehk objekti valgustame julgeoleku kaalutlustel,” sõnas Pärn.
Viru ja Kõpu radarite soetamise üks eesmärk oli Eestis vähendada tuulikute püstitamisega seotud piiranguid. “Ükski radarite asukohtadest pole valitud ainult kaitseministeeriumi poolt, me oleme teinud ka kompromisse. Oleme vaadanud üldpilti, et jätta alasid majandustegevuseks, kuid arvestades sellega, et kaitseväe investeeringud kannaks võimalikult suurt vilja,” ütles Valge.
Viru ja Kõpu radarite soetamine läks maksma üle 50 miljoni euro.
