Eestis sel nädalal keskmisest märksa kõrgema elektri hinna on põhjustanud tuulevaikne ilm ning see, et Rootsi põhjaosas toodetud odav elekter ei pääse meie turule.
“Nädala alguses mõjutab elektri hinda suuresti kallim importelektri hind ning madal tuuleenergia tootmine Baltikumis ja Soomes. Võrgupiirangud Rootsi 3. ja 4. hinnapiirkonna vahel ning Rootsi 3. piirkonna ja Soome vahelisel ühendusel vähendasid odavama elektri liikumist. Selle ja vähese tuuletoodangu tõttu tõusid hinnad Soomes 171 protsenti ja Rootsi neljandas piirkonnas 65 protsenti. Lisaks kergitab hinda ka külmemast õhutemperatuurist tingitud kasvanud tarbimine,” selgitas praegust olukorda Enefiti äriarenduse juht Sander Randver pressiesindaja vahendusel.
“Eesti viimaste päevade kõrged elektrihinnad tingibki väga madal tuuletoodang, mistõttu teeb hinda mõni kohalik juhitav elektrijaam,” lisas ta. “Eesti hinda leevendab mõnevõrra hommikustel ja õhtustel tiputundidel pudelikael Läti suunal: nimelt on Eesti-Läti vaheline ühendus praegu piiratud 58 protsendi võimsusega – see hoiab hinna muutlikuna, sest Eesti elektrihind pendeldab sõltuvalt nõudlusest Soome ja ülejäänud Baltikumi hindade vahel,” märkis Randver.
Nädala algul tõusis Eesti turul börsielektri hind hüppeliselt, jõudes esmaspäeval kõige kallimal hetkel 350 euroni megavatt-tunni (MWh) eest ja teisipäeval 483 euroni MWh eest. Pühapäeval oli Eesti keskmine elektri hind NordPooli keskkonnas 77, esmaspäeval 177, teisipäeval 237 ja kolmapäeval 156 eurot MWh eest. Novembri 26 päeva keskmine hind on 96 eurot MWh eest.
Eelmine suurem hinnatipp oli 3. novembril, kui kõrgeim hind oli 557 eurot ning päeva keskmine 185 eurot.
Randveri sõnul püsivad kõrged elektri hinnad vähemalt nädala keskpaigani ja kuni tuuleenergia toodang püsib madalal.
“Kolmapäevast alates prognoositakse tuule taastumist üle keskmise taseme, mis võiks hindu leevendada. Kui aga võrgupiirangud ja madal tuuleenergiatoodang peaks jätkuma, võivad hinnad jääda kõrgeks veel mitu päeva,” märkis ta.
Ettevõtte Baltic Energy Partners partner Marko Allikson ütles samuti, et kõrge hinna peamine põhjus peitub Soomes ja Balti riikides valitsevas tuulevaikuses. “Samal ajal on ka ilm külmaks läinud ning päikest ei paista. Vajaminev elektri kogus on aga nii suur, et on tulnud käivitada rohkelt juhitavaid võimsusi, mis ongi hinna üles ajanud. Viimati oli meil nii palju juhitavaid võimsusi töös tänavu veebruaris,” rääkis ta ERR-ile. “Aga eks ta nii ongi, kui tuult ei ole,” tõdes Allikson.
Talve keskmise hinna prognoos on 100 euro lähistel
Kommenteerides elektri hinda läheneval talvel, märkis Randver, et peamiselt küttevajadusest tingitud kõrgema tarbimise katmiseks peab aina sagedamini turule lülituma fossiilkütustel põhinev elektritoomine, mis kergitab ka keskmist elektrihinda.
“Kõige märkimisväärsemalt mõjutab elektrihindasid eesoleval talvel tuul – ajal, mil tuuleenergia toodang on piisav näeme soodsamaid ja stabiilsemaid hinnaperioode. Kui ilm püsib külm ja tuulevaikne, näeme sagedamini üle 150 euro hinnatasemega tunde, mida teevad gaasi- ja põlevkivielektrijaamad. Näiteks möödunud nädalal moodustasid sellised tunnid kogu nädalast neljandiku,” selgitas ta.
“Kogu talveperioodi vaates näeme, et hetkel on talve keskmine hinnaprognoos tulevikutehingute pealt 90-100 euro ringis megavatt-tunni eest. Küll aga tuleb tarbijal valmis olla ka kõrgemateks hinnatippudeks. Kui peaks tulema mõni väga külm talvekuu, siis pole välistatud, et näeme ka 20 protsenti kõrgemat keskmist hinda mõnel kuul,” ütles Enefiti äriarenduse juht Randver.