Berliini otsus hoida elektrihind kogu Saksamaal ühtsena on tõstnud hinnad Norras nii kõrgeks, et riik kaalub Euroopa elektrivõrgust lahkumist, rääkis energeetikaminister Terje Aasland väljaandele Euractiv.
Elektrihindade lühiajalised hinnatipud ei mõjuta fikseeritud hinnaga lepinguid omavaid sakslasi, kuid norralased – kellest enamikul on börsihinnaga leping – tunnevad seda valusalt. Tipptunni ajal võib ainuüksi duši all käimine maksma minna üle nelja euro.
Kohalikud Euroopa Liidu vastased poliitilised jõud süüdistavad hindade tõusus Brüsselit.
Norral on Euroopaga ühendus kahe merekaabli kaudu, mis ühendavad riiki Taaniga – nende lepingud vajavad sel aastal uuendamist. Kaablite tõhusus on Norras aga küsimärgi all.
“Olukord on võrreldes 1975. aastaga, mil ehitati Skagerak 1 ja 2, väga palju muutunud,” ütles energeetikaminister Aasland. Ta meenutas, et ajal, mil kaablid rajati, töötas Taani elektrivõrk põhiliselt söel, mitte tuuleenergial. Oslo saatis päevasel ajal lõunasse hüdroenergia ülejääke, öösiti liikus elekter aga vastupidises suunas.
“Sümmeetria on võtmetähtsusega,” rõhutas ta.
Tänapäeval kahtlevad norralased aga, kas olukord on endiselt vastastikku kasulik.
Kuna riigid lisavad võrku üha enam taastuvenergiat – mitte stabiilset hüdroenergiat, vaid ilmast sõltuvat tuule- ja päikeseenergiat –, on Norra elektrieksport EL-i alates 2000. aastatest ligi kolmekordistunud. See on muutnud Norra suureks netoeksportijaks.
Kuigi see on hea uudis Norra elektritööstusele, kardavad tarbijad, et kasum tuleb nende arvelt.
Aaslandi sõnul otsustab ta kaablite saatuse pärast seda, kui saab kätte raporti riigi põhivõrguettevõtja Statnettilt.
Norra probleemide juured ulatuvad Saksamaale. Suur nõudlus elektritootmise järele on teinud Saksamaast EL-i elektrisüsteemi tuumiku, kuid riigis on kasutusel ühtne hinnapiirkond.
Põhjamaad jagasid oma võrgud juba ammu eraldiseisvateks hinnapiirkondadeks, mistõttu elektri hind varieerub regiooniti. Süsteemi eesmärk on hoida tarbimine võimalikult tootmise lähedal.
Berliinile aga ei sobiks, kui näiteks Volkswageni tehas põhjas ja BMW tehas lõunas maksaksid elektri eest erinevat hinda. Seetõttu on Saksamaa vastu ettepanekutele jagada oma hiiglaslik ühtne hinnapiirkond osadeks – kuigi süsteemi hoidmine maksab riigile ja selle naabritele võrguhaldustasudena miljardeid.
Ka Aaslandi hinnangul peaks Saksamaa loobuma ühtsest hinnatsoonist. “See on Saksa poliitikute teha, kuid meie oleme oma süsteemi jaganud viieks hinnapiirkonnaks,” ütles ta. “Investeeringute tehnilise kasutamise seisukohalt on see parim viis. Jah, neil peaksid olema erinevad hinnapiirkonnad.”
Norra on oma rikkalike hüdroenergiavarude toel ehitanud aastate jooksul kuus kaablit, mis ühendavad riiki EL-iga. 25-protsendilise ühendatuse tasemega on Norra Euroopa laiema võrguga paremini ühendatud kui Holland või Prantsusmaa, rääkimata Hispaaniast.
Üle Skandinaavia paiknevad massiivsed tammid ja nende toodetav hüdroenergia on muutunud Euroopa mandriosa hindade madalal hoidmisel hädavajalikuks. Sarnaselt fossiilkütustele annab see Oslole Brüsselis märkimisväärse mõjuvõimu.
Norra energiaminister vihjas, et Oslol – aga ka Stockholmil ja Helsingil – hakkab mõõt täis saama sellest, et Mandri-Euroopa ootab alati põhja suunast abi, kui tuul vaibub või päike ei paista.
“Survestame koos Rootsi ja Soomega Euroopat suurendama oma baasvõimsust,” ütles Aasland. “Norra hüdroenergiasüsteem ei suuda Euroopa baasvõimsuse puudujääki üksi katta.”