Alustame sellest, mis on woke. Mirjam-Meerit Mets defineerib novembrikuises Müürilehes woke’i (eesti keeles näiteks ärgas või virgunud) kui teadlikkust ebaõiglusest sotsiaalpoliitilises kontekstis. Eestis võiks woke olla näiteks selle väljatoomine, et näosaates tehakse blackface’i ja Eesti poliitikas on vähe naisi. Woke-inimesed elavad stereotüübi kohaselt Kalamajas ja Tartus, õppisid EKAs, sõidavad kastirattaga ja joovad kaerapiima. Ning mõistagi protestivad kogu aeg kellegi või millegi vastu ning nõuavad seksistide ja rassistide vallandamist ja vastutusele võtmist.
