Eelmisel aastal said riigilt tegevustoetust 26 teatrit, lisaks maksti kahele teatrile toetust projektideks ja kulude katteks. Kokku said teatrid riigieelarvest ja omavalitsustelt 65,565 miljonit eurot, millest erateatritele maksti ligi 8,129 miljonit eurot ehk 12 protsenti, näitavad Eesti Teatri Agentuuri andmed.
Kõigi riigilt või omavalitsustelt toetust saanud erateatrite piletitulu oli kokku ligi 3,167 miljonit eurot.
Erateatrite hulgast sai kogusumma mõttes kõige enam toetust VAT Teater, mille toetussummad moodustasid kokku 1,478 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati teatrile 880 358 eurot, millest 60 000 tuli kultuurkapitalilt.
Lisaks sai VAT Teater 589 790 eurot muid toetusi, sest osaleb Euroopa Komisjoni rahastatavas nelja-aastases PlayOn projektis, mille sihiks on ühendada teater uue tehnoloogia võimalustega.
Kohaliku omavalitsuse toetusena laekus VAT Teatrile 8000 eurot. Piletimüügitulu oli 241 122 eurot ja muu põhikirjalise tegevuse tulu 32 347 eurot. Töötajaid oli keskmiselt 12 ning teateri eelmise majandusaasta tulem oli 151 045 eurot.
Lisaks oli VAT teater ka üks enam külastatud erateatreid, nimelt käis mullu nende lavastusi vaatamas üle 22 000 inimese.
Tartu Uue Teatri kogutoetuste summa oli ligi 1,028 miljonit eurot. Sellest 927 791 eurot tuli riigieelarvest ja see summa sisaldas kultuurkapitali 128 620 euro suurust toetust.
Kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldati Tartu Uuele Teatrile mullu 95 500 eurot ning välismaalt ja muudest toetustest laekus 4516 eurot. Ettevõtlusest teenis teater 206 045 eurot ja majandusaasta tulem oli 137 686 eurot. Töötajaid oli teatris 15.
Kanuti Gildi Saali toetused moodustasid kokku 1,018 miljonit eurot, millest 843 708 tuli riigieelarvest. Sellest omakorda 123 500 eurot pärines kultuurkapitalilt.
Omavalitsus toetas Kanuti Gildi Saali 174 575 euroga.
Esietendusi oli neil eelmisel aastal 12 ja lisaks jõudsid publiku ette kaks eelnenud aasta lõpus mujal esietendunud lavastust. Avalikke üritusi toimus Kanuti Gildis mullu 277 ja neid külastas kokku üle 19 000 inimese.
Möödunud aastal teenis Kanuti Gildi Saal lisaks riigilt saadud tegevustoetusele 170 006 eurot tulu ning aasta tulem oli 68 855 eurot.
Eesti Tantsuagentuur (ETA) sai mullu riigieelarvest 401 022 eurot, millest 95 819 eurot oli kultuurkapitali toetus. Omavalitsus rahastas tantsuagentuuri 23 992 euroga ning välismaalt ja muudest toetustest laekus neile 26 341 eurot. Kokku kogunes kõigist toetustest 451 355 eurot.
ETA majandusaasta kajastab tegevust 2023. aasta augustist kuni eelmise aasta juuli lõpuni ning selles vahemikus oli nende ettevõtlusest laekunud tulu 832 695 eurot, aruandeaasta tulem oli aga 42 554 euroga miinuses.
Selle perioodi jooksul sai tantsukool õppemaksust 345 540 eurot ja esinemistegevusest laekus 387 650 eurot. Töötajaid oli neil keskmiselt 31.
Teater Ekspeditsioon sai riigieelarvest 423 402 eurot ning sellest 67 500 tuli kultuurkapitalilt. Kohalik omavalitsus Ekspeditsiooni mullu ei rahastanud.
Külastajaid käis Ekspeditsiooni lavastustel ligi 11 000 ja etendusi anti 87. Keskmiselt nelja töötajaga teatri müügitulu oli 175 210 eurot ja kasumisse jäädi 20 193 euroga.
Ka ei saanud omavalitsuselt toetust Elektron.art, kuid riigieelarvest laekus neile 313 251 eurot. Kultuurkapitali panus sellest oli 86 000 eurot.
Elektron.artis oli mullu keskmiselt viis töötajat ning majandusaasta aruande kohaselt oli neil ajaloo suurima piletituluga aasta. Eraldi teater piletitulu välja ei too, kuid annetuste ja toetuste kõrval saadud muud tulud moodustasid 24 576 eurot.
Majandusaasta tulemiks oli neil 1964 eurot.
Theatrumi toetussumma oli mullu 570 650 eurot. Sellest 385 778 eurot tuli riigieelarvest, millest 12 500 eurot moodustas kultuurkapitalilt saadud toetus.
Kohalik omavalitsus toetas Theatrumit 77 000 euroga ning 107 872 eurot tuli muudest toetustest.
Uuslavastusi toodi välja viis ja varasemast repertuaarist oli mängukavas kümme lavastust. Etendusi andis Theatrum aasta jooksul 91 ja vaatajaid oli kokku 11 530.
Lisaks teatrietendustele oli Theatrumi saalis ja kohvikus Ait kontsertide programm.
Theatrumi püsitrupis oli eelmise aasta lõpu seisuga 12 näitlejat, kellest kümme poole kohaga ja kaks veerandi koormusega. Lisaks osales lavastustes kümneid külalisnäitlejaid ja muusikuid ning VHK teatrikooli lõpetajad. Ettevõtlustulu oli teatril 386 899 eurot ning aastatulem oli 150 305 eurot.
MTÜ Kinoteater tõi 2024. aastal välja ühe uue lavastuse, lisaks jätkati koostöös Eesti draamateatriga loodud lavastuse “B-koondis” mängimist. Etendusi andis teater kokku 51 ja mängis nelja lavastust kokku 9607 vaatajale.
Kinoteater riigilt mullu tegevustoetust ei saanud, kuid kultuurkapital andis neile 2400 eurot ning veel 3624 eurot laekus riigieelarvest projektitoetustena. Muudest toetustest tuli teatrile 45 eurot.
Von Krahli teater omavalitsuselt toetust ei saanud. Riigieelarvest laekus neile 861 802 eurot, millest 38 710 eurot tuli kultuurkapitali toetusena.
Von Krahl oli mullu ühe kõige suurema külastajate arvuga erateatrite hulgas, teatris mängitud 116 etendusel käis 20 998 inimest. Töötajaid oli teatris aasta lõpu seisuga kümme ning piletitulu teeniti 323 593 eurot.
Von Krahl on üks teatreid, millele kultuuriministeerium on määranud kolmeaastase tegevustoetuse ning mullu oli toetuse esimene aasta.
Vaba Lava sai toetust kokku 648 647 eurot. Sellest 629 147 eurot tuli riigieelarvest, millest omakorda üle 99 000 euro pärines kultuurkapitalilt. Omavalitsus toetas Vaba Lava 4500 euroga ning 15 000 eurot tuli muude toetustena.
Möödunud aastal tuli neil välja neli uut lavastust, kaks dokumentaalteatri projekti, üks koostöölavastus ja üks sündmustesari.
Ettevõtlusest saadi eelmisel aastal 379 453 eurot tulu, kuid aruandeaasta lõpuks oli tulem miinuses 374 825 euroga. Ka 2023. aasta tulem oli 292 193 euroga miinuses. Selle aasta 25. novembri seisuga on Vabal Laval 18 504 eurot maksuvõlga.
Fine5 tantsuteater sai toetusi kokku 146 804 eurot. Sellest 130 934 eurot tuli riigieelarvest ning sellest omakorda moodustas 43 764 eurot kultuurkapitalilt saadud toetus. Kohalik omavalitsus toetas tantsuteatrit 5000 euroga ning 10 870 eurot pärines muudest toetustest.
Teater andis mullu 43 etendust ning 12 repertuaaris olnud lavastusest viis olid uuslavastused. Külastajaid oli aasta jooksul ligi 10 600.
Ettevõtlustulu oli Fine5 tantsuteatril 37 219 eurot ning aasta tulemiks oli 20 826 eurot.
MTÜ Miksteater, kellel pole püsivat tegutsemispaika, kuid kelle lavastused on suunatud eelkõige noorele publikule, sai toetust 125 472 eurot. Riigieelarve poolelt tuli sellest 111 472 eurot, millest 38 950 eurot oli kultuurkapitali toetus. Kohalik omavalitsus toetas Miksteatrit 14 000 euroga.
Töötajaid oli väiketeatris ainult üks ning ettevõtlusest teeniti 87 382 eurot. Muid tulusid kogunes 4257 eurot ning aasta lõpuks oli teater 5058 euroga miinuses.
Mustale Kastile laekus riigieelarvest eelmisel aastal 54 253 eurot, millest 49 325 eurot kultuurkapitalilt.
Omavalitsuse toetus tõi teatrile 46 500 eurot ning muud toetused moodustasid 5651 eurot, nii et teatrile omavalitsuselt ja riigilt antud toetuste kogusummaks kujunes 106 369 eurot.
Teatri majandusaasta vältas augustist 2023 kuni juuli lõpuni 2024 ning selle aja jooksul kogunes teatrile annetuste ja toetustena 103 426 eurot. Ettevõtlustulu saadi 176 128 eurot. Siiski jäädi aasta lõpuks 1249 euroga miinusesse.
Piip ja Tuut teater sai toetustena kokku 153 345 eurot, millest 152 372 eurot pärines riigieelarvest. Sellest omakorda 21 500 eurot oli kultuurkapitali makstud toetus. Muude toetustena sai teater 973 eurot, kohalik omavalitsus toetust ei maksnud.
Ettevõtlustulu saadi 208 005 eurot ja tulem oli 18 692 eurot.
Aasta jooksul jõudis lavale neli uuslavastust ja üks kontsertlavastus, repertuaaris oli lavastusi kokku 18. Etendusi anti 215. Seejuures näitab Eesti Teatri Agentuuri statistika, et Piip ja Tuut teatri külastajate arv oli mullu erateatrite seast suurim: nende lavastusi käis vaatamas kokku 26 038 inimest.
Sõltumatu Tantsu Lava toetussummaks kujunes mullu 614 123 eurot. Riigieelarvest tuli 465 805 eurot ja kultuurkapitali osa sellest moodustas 117 213 eurot.
Kohaliku omavalitsuse toetusena sai teater 61 060 eurot ning muude toetustena laekus neile veel 87 258 eurot. Ettevõtlusest tuli 78 722 eurot tulu ning aruandeaasta tulem oli 117 326 eurot.
Sõltumatu Tantsu Lava tõi aasta jooksul välja kaheksa uuslavastust ning avalikke sündmusi korraldati 153. Külastajate arv kasvas 9667 inimeseni. Ühtlasi toimus liikumise töötube, tantsumaratone, loenguid ning võõrustati Musta Kasti etendusi ja Tallinn Music Weeki kontserte.
Töölepinguga oli palgal viis inimest, publikuteeninduses kasutati peamiselt vabatahtlikke.
Kellerteatri toetuste kogusumma oli 6069 eurot, millest 6024 eurot tuli riigieearvest ning sellest 2400 eurot eraldas kultuurkapital. Muudest toetustest laekus 45 eurot.
Uuslavastusi tuli Kellerteatril aasta jooksul välja kuus ning repertuaaris oli kokku 15 lavastust. Etendusi anti 145 ning külastajate arv ulatus ligi 20 000-ni. Kellerteatri mullune müügitulu oli 585 664 eurot ja kasum 62 307 eurot.
Teoteater riigieelarvest raha ei saanud, ent muudest toetustest laekus neile 2500 eurot.
Jõhvis tegutsev eelkõige lastele suunatud teater Tuuleveski sai riigieelarvest 904 eurot ning kohalikult omavalitsuselt 31 900 eurot, mis tegi nende kogutoetuseks 32 804 eurot. Aasta jooksul mängiti 161 etendust, mida külastas 12 509 vaatajat. Esietendusi oli kolm, repertuaaris on lavastusi kokku 23.
Ettevõtlusest teenis Tuuleveski 48 487 eurot ning aasta lõpetati 14 283 euro suuruse miinusega.
Emajõe Suveteatri kogutoetus oli eelmisel aastal 72 500 eurot, millest kohalik omavalitsus andis 28 500 tegevuskuludeks ja projektitoetusteks, 10 000 eurot otseinvesteeringutena ning kultuurkapitalilt laekus 34 000 eurot.
Lisaks teenis Emajõe Suveteater ettevõtlusest 212 219 eurot ning vaatamas käis neid aasta jooksul 9801 inimest. Siiski oli nende tulem 32 725 euroga miinuses.