Viimane nädal erakondade toetusnumbrites suuri muutusi ei toonud, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatavast iganädalasest küsitlusest.
Kolmapäeval avaldatud viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29,4 protsenti, Keskerakonda 21,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 14,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning seega on peatunud erakonna kohalike valimiste järgne tõus. Samuti on peatunud teist kohta hoidva Keskerakonna tõus – nende toetus langes nädalaga ühe protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus pöördus kohalike valimiste järel langusesse, kuid värskete tulemuste põhjal on ka see trend peatunud.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 12,7 protsendiga, Reformierakond (11,1 protsenti), Parempoolsed (7,3 protsenti) ning Eesti 200 (1,9 protsenti). Parempoolsed on viimase nelja nädala jooksul kasvatanud oma toetust 2,1 protsendipunkti võrra ning see ei ole Norstati reitingutes varem nii kõrge olnud.
“Suurem osa kohalike valimiste järgsetest trendidest on peatunud,” tõdes Norstat oma kommentaaris.
Erakondade reitingute muutus novembris Norstati küsitluse kohaselt. Autor/allikas: Norstat / Ühiskonnauuringute Instituut
Koalitsioonierakondi toetab kokku 13 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 77,3 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 27. oktoobrist 23. novembrini ning Norstat viis küsitlused läbi ajavahemikel 27.10-02.11, 03.11-09.11, 10.11-16.11 ja 17.11-23.11.
Kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku, kelle hulgast on erakondade suhtelise toetuse arvutamisel välja arvatud erakondliku eelistuseta valijad. Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Isamaa toetajad ning sellisel juhul on veamäär +/-1,66 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Eesti 200 puhul +/-0,5 protsenti.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, kus telefoniküsitlusele vastanud moodustavad valdava enamuse. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.