Tartu Toidupank on rahalistes raskustes, kuna kohalike omavalitsuste vabatahtlik rahaline toetus toidupangale on languses ja ei kata enam toidupanga püsikulusid.
Tartu Toidupanga teeninduspiirkonnaks on kogu Tartumaa. Eesti Toidupanga projektijuht Kerttu Olõkaineni sõnul on toidupank üles ehitatud nii, et paljud omavalitsused on aastaid toetanud maakondlikke toidupanku nende üldkulude tasumisel.
Tartu Toidupangal on aga raskusi nii sel kui ka järgmisel aastal üüri- ja kommunaalkulude katmisega, ütles Olõkainen: “[Raskused] on tekkinud sellepärast, et kõik asjad on kallimaks läinud ja sellepärast, et praegu Tartumaa omavalitsused ei toeta nii nagu nad toetasid varasemalt.”
Nii ongi Tartu Toidupank Olõkaineni sõnul küsinud kõikidelt Tartumaa omavalitsustelt rahalist tuge. Nii näiteks eraldas Tartu linn sel aastal erandkorras reservfondist Toidupangale ühekordse toetusena 9500 eurot, et aidata katta osa Toidupanga teise poolaasta ruumikuludest.
Järgmiseks aastaks on Toidupank küsinud samuti linnalt täiendavalt toetust üüri- ja kommunaalkulude katmiseks 27 000 euro ulatuses. Seesugune abipalve paneb aga omakorda keerulisse olukorda Tartu linna, tõdes abilinnapea Reno Laidre: “Tartu linnale osutatav teenusemaht on 39 protsenti kogu regiooni teenuste mahust, aga abi küsitakse meie käest 61 protsenti puudujäägist. Minu meelest on see päris suur käär, seda saab olema päris keeruline põhjendada, kui sellist otsust võiks ja tuleks meil teha.”
Olõkainen ütles, et toetust on küsitud proportsionaalselt rahvaarvuga ning ilma
Tartu linna toetuseta on keeruline praeguses asukohas tegevust jätkata.
“Alates eelmise aasta aprillist on toiduabi saajate arv Tartu linnas langenud. Toiduabi saajate arvu langus ei ole proportsioonis toimetulekutoetuse saajate langusega, see langus on suurem. Kui abivajajate arv langeb, siis meie püsikulud jäävad samaks, aga meie toetus ministeeriumilt väheneb,” selgitas Olõkainen.
Laidre lisab, et tegelikult Tartu linn Tartus tegutseva toidupanga püsikulusid täiendavalt katma ei pea. Seda kinnitab kirjalikult ka sotsiaalministeeriumi toiduabi nõunik Aire Johanson.
Linna ootus on, et toidupanga tegevus oleks jätkusuutlikum. “Ka see toidupakk, mida jagatakse, mis on ligi 18 kilo suur, selle eest makstakse minu arust liiga vähe raha. Kui Tartu Toidupank saaks sotsiaalministeeriumilt selle ühe suure koguse toidu eest suurema hüvitise, siis tegelikult ta tuleks kenasti omadega toime,” ütles Laidre.
Nii Olõkainen kui ka Johanson räägivad, et n-ö hoo pealt pole võimalik asju muuta. Praegu on ministeeriumi ja Tartu Toidupanga vahel sõlmitud toidu päästmiseks ja abivajajatele jagamiseks hankeleping, kus on arvestatud 2024. aasta esimese poolaasta statistikat annetatud toiduabi saanud inimestest. Selle aasta teises kvartalis tõstis sotsiaalministeerium toidupangale ühe inimese ühe jagamiskorra kohta kinnimakstavate kilode arvu kolmelt kilolt viie kilo peale ja alates kolmandast kvartalist tasub ministeerium seitsme kilo eest ühe inimese ühe jagamise korra kohta.