Hallinev segment on majanduskasvu pidur ning riigivõla kasvu põhjus kõikjal maailmas, kuid eriliselt akuutne on olukord nendes Euroopa osades, mida kuni 1980. aastate lõpu või 1990ndate algupooleni juhtisid kommunistlikud parteid, vahendab EBRD raportit The Wall Street Journal.
Oma teisipäeval avaldatud raportis jõudis EBRD järeldusele, et tööeas elanikkonna kokkukuivamist võisid suuresti korvata hilisem pensioniiga, suurem sisseränne ning uute tehnoloogiate omaksvõtt.
Aga arengupank hoiatas, et poliitiline toetus taolistele meetmetele võib olla nõrk riikides, kus domineerivad vanemad valijad – seda nii nende suurema osakaalu tõttu valijaskonnast kui ka seepärast, et nad käivad valimas tõenäolisemalt, kui nooremad.
«On potentsiaal spiraaliks seal, kus ühiskonnad vananevad, eakamad elanikud käivad rohkem valimas, liidrid on vanemad, nii et poliitiline diskursus nihkub eakate eelistuste suunas, mis teeb keerukamaks mistahes pensionireformid ja mis muudab raskemaks investeeringute tegemise haridusse, mis on tulevase kasvu vundament,» kirjutas EBRD.
Pank lisas, et seesugune oht ei piirdu postkommunistlike riikidega ning et mõned maad – näiteks Suurbritannia – kaaluvad valimisea langetamist 16 eluaastale, et «korrigeerida vanusepõhiseid valimiskallutatusi».
Enamikes postkommunistlikes maades on viljakusmäär alla 2,1 lapse naise kohta, mis kindlustaks elanikkonna stabiilsuse. Osades Kesk-Euroopa piirkondades jääb viljakusmäär 1,1 ja 1,6 lapse vahemikku, ütles EBRD.
Madalamad viljakusmäärad tõid alla tööealiste elanike arvu, kellest aga sõltuvad kasvavate pensionäride hulkade sissetulekud. Töökäte vähenemine tähendab samuti seda, et sisemajanduse kogutoodangu aastakasv elaniku kohta jääb aastani 2050 keskmiselt 0,4 protsendi madalamaks, rehkendab EBRD.