Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on finantssektor üldiselt tugevas seisus ja riske aitab maandada majanduse tasapisi paranev olukord. Sellega koos on hoogustunud ka laenuvõtmine, eelkõige ärikinnisvara ja eluasemete ostmisel. Ettevaates on oluline jälgida, et juba mõnda aega kestnud kiire laenukasvu käigus ei toimuks finantssektoris erinevate riskide kuhjumist ja pangad säilitaksid võime pakkuda laene ka siis, kui millalgi tulevikus peaks majandusolukord halvenema.
Ettevõtted ja majapidamised on viimastel aastatel laenumaksetega hästi toime tulnud. Seda toetavad ettevõtete paranevad majandustulemused ning inimeste kasvanud sissetulekud ja mõõdukaks jäänud tööpuudus. Võimet laene tagasi maksta on tugevdanud ka varem kogutud rahalised puhvrid ja Euroopa Keskpanga intressilangetused, mis on euribori allapoole toonud ja teinud laenumaksed soodsamaks.
Samas on majanduse taastumise taustal hoogustunud laenuvõtmine, mis on suurendanud nii ettevõtete kui ka majapidamiste võlakoormust. Kõige rohkem paistab see silma kinnisvara- ja ehitusettevõtetele antud laenude ning majapidamiste eluasemelaenude puhul, kus maht on aastaga kasvanud 10%. Kinnisvarasektorisse antud laenud moodustavad ettevõtetele antud laenudest üha suurema osa, mis tähendab, et võimalikud probleemid ärikinnisvara turul muudaksid pangad senisest veidi rohkem haavatavamaks. Laenude kiire kasv suurendab ühtlasi võlakoormust, mis võib tulevikus muuta laenude tagasimaksmise raskemaks. Eesti panganduse riskipilti mõjutab ka väga kiire laenukasv Lätis ja Leedus, sest neis riikides antud laenud moodustavad Eesti pangagruppide laenuportfellist kokku umbes veerandi.
Mõnda aega kestnud kiire laenukasv on toonud kaasa selle, et pankadel tuleb laenuandmise rahastamiseks lisaks kohalikele hoiustele kaasata üha rohkem raha rahvusvahelistelt võlakirjaturgudelt. Tänavu on Eestis tegutsevad pangad sellega edukalt hakkama saanud, kuigi võlakirjaturud on olnud heitlikud. Samas tuleb silmas pidada, et tõsisema rahvusvahelise kriisi või geopoliitiliste pingete suurenemise korral meie piirkonnas võib võlakirjaturgudelt laenamine muutuda märksa kallimaks ja probleemiks võib kujuneda ka piisavalt suure laenu saamine.
Üldiselt on Eestis tegutsevate pankade vastupanuvõime riskidega toimetulekuks hea. Samas peab Eesti Pank kiire laenukasvu tõttu vajalikuks hoida pankadele kehtivat vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet 1,5% tasemel, mis on tavapärasest mõnevõrra kõrgem. Ettevaates on oluline, et pangad hindaksid endiselt hoolikalt nii laenuvõtjate maksevõimet kui ka laenutagatiste turuväärtust. Pankade kasumid on küll vähenenud, kuid kasumlikkus on siiski tugevas seisus ja piisav selleks, et toetada vajalikke kapitalipuhvreid ja olla valmis olukorraks, kui millalgi tulevikus peaksid laenukahjumid suurenema.
Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaate pikk tekst: Finantsstabiilsuse Ülevaade 2/2025
Täna kell 11 algab pressikonverents, kus keskpanga president Madis Müller ja ökonomist Mari Tamm tutvustavad finantsstabiilsuse ülevaadet ja sellest lähtuvaid järeldusi. Pressikonverentsi saavad ajakirjanikud tulla kajastama kohapeale, aga jälgida ka videosilla kaudu otseülekandes Eesti Panga veebilehelt, Facebook Live´ina, YouTube’i kanalil või Slido keskkonnas. Küsimusi saavad ajakirjanikud ja teised ülekande jälgijad esitada Slido keskkonnas. Anonüümseid küsimusi ette ei loeta ja eelisjärjekorras on ajakirjanike küsimused. Pressikonverents kestab kuni tund.
Lisateave:
Viljar Rääsk
Kommunikatsioonijuht
Eesti Pank
6680 745, 5275 055
[email protected]
Meediapäringud: [email protected]