Inimese aju läbib oma arenguteel viis selgepiirilist etappi, osutab Ühendkuningriigi ja USA teadlaste uus uuring. Igas etapis toimub info liikumine ajus pisut isemoodi ühendusteid pidi, kõige tõhusam on see infovahetus 30ndate eluaastate alguses.
Nii nagu muutub vanemaks saades inimene väliselt, teeb oma arengukaare läbi ka tema aju. Hiljuti ilmunud töö valguses näib ajul olevat piltlikult öeldes viis eluetappi. Igas etapis toimuvad inimese aju ehituses teatud muutused, mis mõjutavad inimese võimet infot töödelda. Leiu taustal on nüüd selgem, kuidas inimaju vananeb ja lõpuks oma töövõime kaotab, vahendab Scientific American.
Järelduseni jõudmiseks vaatasid uue uuringu autorid läbi umbes 3800 inimese ajust tehtud ülesvõtted. Uuritavad olid väga erinevas vanuses, alates vähem kui aastastest imikutest kuni 90-aastaste täiskasvanuteni.
Töörühm kaardistas kujutiste põhjal, kuidas inimeste ajusisesed ühendused vananedes muutusid. Nii tegid nad inimese elukaarel kindlaks neli pöördepunkti, mil aju ülesehitus märgatavalt muutus: suuremad ümberkorraldused algasid umbes üheksa-, 32-, 66- ja 83-aastaselt.
Autorite sõnul tähendab nende leid, et aju sisemised ühendusteed toimivad inimesel sünnist kuni üheksanda eluaastani enam-vähem ühtemoodi. Murdeea lähenedes algab inimajus aga uuenduskuur, mis kestab umbes 32. eluaastani. Uuringu põhjal paistab selles vanuses kätte jõudvat ka aju ehituse arengu haripunkt.
Uuringu juhtivautori ja Cambridge’i Ülikooli neuroteadlase Alexa Mousley sõnul tähendab leid, et teekond lapse ajust 30ndate eluaastate alguse haripunktini on ajus täiesti omaette arenguetapp. See ei tähenda tema sõnul, et 17- ja 30-aastase inimese ajud näevad välja samasugused. Pigem saab sel perioodil rääkida ajus järjepidevatest ühtemoodi muutustest.
Umbes 32-aastaselt algab ajus kõige pikem ümberhäälestuse periood, mis tähistab täiskasvanuea algust. Mousley sõnul saavutab aju ülesehitus selles etapis varasematega võrreldes teatava püsivuse. Tema sõnul klapib leid varasemate uuringutega, mis osutavad, et umbes samas vanuses aeglustub märgatavalt ka inimese intellekti ja isiksuse areng.
Alates 60ndate eluaastate keskpaigast hakkab aju ühendusteede seisukord halvenema. Umbes 83. eluaasta kandis täheldatud viimase pöördepunkti järel muutub eri ajuosade vaheline suhtlus veelgi kehvemaks.
Uuringu kaasautori ja Cambridge’i Ülikooli neuroinformaatika professori Duncan Astle’i sõnul võivad aju arengus täheldatud etapid peegeldada inimeste endi ajas muutuvaid kogemusi. Elule tagasi vaadates tunnevad tema sõnul paljud, kuidas minevik jaguneb erinevateks eluetappideks. Nüüd näib, et ka aju võiks piltlikult öeldes elule tagasi vaadates sama leida.
Mousley sõnul pole veel teada, milline on uuringus ilmnenud struktuurimuutuste mõju inimeste õppimisvõimele ja aju üldisele arengule. Selle arengu jagunemisele kindlateks etappideks on viidanud ka varasemad uuringud. Samas vajaks veel uurimist, kuidas võivad aju vananemist mõjutada elustiil ja teised tegurid. Kas 30ndate eluaastate alguses saabuva haripunkti taga on evolutsioon, elustiil või geenid, peab niisiis selguma edasistes uuringutes.
Teadustöö ilmus ajakirjas Nature Communications.