Euroopa Komisjon peaks teisipäeval otsustama, kas teha ettepanek panna Soome nn. ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusse, kuna ennustas, et Soome eelarvepuudujääk ületab järgmise kolme aasta jooksul ELi kolme protsendi piirmäära. Soome valitsemissektori eelarve on olnud puudujäägis igal aastal alates 2009. aasta ülemaailmsest finantskriisist. Eelmise aasta 4,4 protsendine defitsiit oli 25 aasta suuruselt teine, jäädes alla vaid Covid-pandeemia aegsele 2020. aasta 5,5 protsendisele defitsiidile .
Riigi rahaasjad on kehvas seisus
Kehv riigi rahandus on juba ajendanud valitsust hakkama kärpima mõningaid heaoluriigi osi, sealhulgas töötutoetusi ja eluasemetoetusi ning mõningaid meditsiiniasutusi.
«Ma kardan siiralt noorte inimeste pärast,» ütles 54-aastane Hanna Taimio, teine töötu soomlanna, kes liitus Palomaa üritusega ja kardab, et ta ei pruugi enam kunagi töötada. «Kõik need kärped ja alandamised… see on tõeliselt hirmutav.»
Parempoolne koalitsioonivalitsus, mis on ametis alates 2023. aastast, seab eesmärgiks «tugevdada riigi rahandust ja saada kasvav võlg kontrolli alla», ütles tööminister Matias Marttinen Reutersile.
Marttinen nimetas kõrget töötuse määra «kohutavaks olukorraks», kuid kaitses valitsuse otsust muuta vallandamised lihtsamaks, et vähendada ettevõtete palkamise riske ja lõppkokkuvõttes tööhõivet suurendada.
Mõned kriitikud väidavad aga, et kokkuhoiumeetmed on süvendanud majanduslikke probleeme ja tarbijate pessimismi.
Soome Uue Majandusanalüüsi Keskuse direktor Lauri Holappa osutas simulatsioonidele, mis viitavad sellele, et eelarve konsolideerimise meetmed võisid isegi kaasa tuua riigivõla määra suurenemise.
Soome rahandusministeerium prognoosib, et Soome riigivõla suhe sisemajanduse kogutoodangust ulatub 2030. aastaks 90 protsendini, olles viimase 15 aasta jooksul enam kui kahekordistunud.