Kütusehinnad Eesti tanklates, mis veel hiljuti rõõmustasid suhteliselt väikeste numbritega, on taas järsult tõusnud ning kütusemüüjad leiavad, et hinnasõda on lõppemas. Vene naftatootjate vastu kehtestatud uued sanktsioonid on tõstnud kütusehindu ka maailmaturul. Mis saab aga mootorikütuse hindadest Eestis lähitulevikus?
„Ausalt öeldes ei saa ma enam aru, kuidas nüüd kulusid planeerida. Sõidan iga päev – tööle, maale vanemate juurde, asju ajama – ilma autota lihtsalt ei saa. Aga see, mis kütusehindadega toimub, ajab juba endast välja,“ jagas MK-Estonia ajakirjanikuga pealinna elanik ja autojuht Vitali. „Eile tankisin ühe hinnaga, täna – pluss viis senti liitrilt, homme vaatad – jälle all. Tunne on, nagu mängiks tanklas mingit ruletti: kunagi ei tea, kui palju maksad.“
Vitali pole seda tüüpi inimene, kes sõidaks lõbu pärast – auto on tema jaoks vajadus. Töö on teises linna otsas, lapsed tuleb pärast kooli huviringidesse viia. Eakaid vanemaid suvilas aidata, poest raskeid ostukotte tuua – kõike seda tehakse ratastel.
„Aga bensiin kallineb, siis äkki odavneb, siis jälle hüppab üles. Ja keegi ei seleta õieti, miks see nii on: kord nafta odavneb, aga meil hinnad ikka tõusevad, kord vastupidi,“ pahandab Vitali.
„Mõnikord mõtled – äkki on aeg elektriautole üle minna, aga siis vaatad numbreid tšekkidel, makse, laadija paigaldamise hinda ja saad aru, et see pole veel lihtrahva jaoks,“ ütleb mees. „Nii me siis elame – iga kord sõidad tanklasse hirmuga, nagu läheksid õnnepiletit tõmbama. Huvitav, mis meid edasi ootab? Kas tuleb kasvõi natuke stabiilsust hindades või ongi see nüüd uus reaalsus – kus liiter kütust maksab nii palju, kui kellelegi täna pähe tuleb?“
Nõudlus ja pakkumine
Käesoleva aasta kokkuvõttes kujuneb maailma nafta- ja mootorikütuse turul ostjatele soodne olukord: pakkumine kasvab kiiremini kui nõudlus, avaldades turule survet. International Energy Agenc (IEA) märgib, et nafta nõudluse globaalne kasv on 2025. ja 2026. aastal vaid umbes 0,7 miljonit barrelit/päev aastas – ajaloolises plaanis üsna tagasihoidlik. Samal ajal oodatakse pakkumise märkimisväärset kasvu: Reuters teatab naftatarnete prognoositavast ülejäägist juba 2026. aastal.
Investeerimispangad ja kütuseturgude analüütikud oletavad samuti, et nafta – ja seega ka bensiini ja diisli – hinnad on lähikuudel parimal juhul stabiilsed, võib-olla isegi veidi madalamad. Nii fikseerib üks uuringutest, et Brenti toornafta keskmine hind võib 2025. aastal olla umbes 66 dollarit barreli eest (umbes 61 eurot) ja 2026. aastal umbes 58 dollarit barreli eest (umbes 54 eurot). Prognoos rõhutab ka, et turg ootab nafta ülejääki juba 2025. aasta lõpuks ja selle edasist kasvu 2026. aastal.
Euroopa ja seega ka Eesti jaoks on oluline, et mootorikütus on seotud nafta ja kütusetoodete noteeringutega. Bensiini hinnaprognoosid näitavad, et mitmes Euroopa riigis võib hind 2025. aasta lõpuks jääda vahemikku umbes 1,70–2,20 eurot liitri kohta.
Mais – uus hinnatõus
Eesti elanikele on muidugi esmajärjekorras oluline, millise hinnaga hakatakse kütust müüma meie tanklates. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas ütleb, et 2026. aastal pole plaanis aktsiisimäärade täiendavaid muudatusi.
Alates 1. maist tõuseb bensiini aktsiisimäär 5% ja diislikütusel 7%, vastavalt kehtivale maksupoliitikale.
„Aktsiisimäära muudatused mõjutavad ka inflatsioonitaset. Leibkondade kulutused kütusele moodustavad ligikaudu 5% nende kogukuludest,“ märgib spetsialist. „Kütuseaktsiisi määra muudatused tõstsid 2025. aastal tarbijahindu 0,11% võrra ning kavandatav aktsiisitõus 2026. aastal lisab hindadele samuti umbes 0,11%.“
Nagu Pungas ütleb, ei ole 2026. aastal EL-i kliimapoliitika eesmärkide raames plaanis täiendavaid aktsiisimäärade muudatusi.
Ministeeriumi prognoosi kohaselt on mootorikütuse keskmine hind 2026. aastal:
▪ Bensiin: 1,72 eurot/liiter
▪ Diisel: 1,55 eurot/liiter
„Tuleb arvestada, et hetkel on kütus odavnenud tänu soodsale naftahinnale ja tanklakettide vahelisele konkurentsile turuosa pärast,“ rõhutas ministeeriumi esindaja eelmisel nädalal.
Kütusesõjast
Vastates küsimusele, mis juhtub mootorikütuse hindadega 2026. aastal, ütleb Neste Eesti tegevjuht Matti Tähti, et kütusehinnad muutuvad globaalsete ja kohalike tegurite tõttu, sealhulgas maailmaturu hinnad, vahetuskursid, aktsiisid ja kohalik konkurents.
„Need tegurid kokku selgitavadki kõikumisi ja seetõttu on ka tulevasi hinnaarenguid keeruline prognoosida,“ märkis Tähti. „Neste jälgib neid muutujaid, et pakkuda Neste Express jaamade klientidele üle Eesti kõige soodsamat kvaliteeti.“
Tähti kommenteerib ka hinnakõikumisi Eesti kütuseturul sügise alguses: „1. septembril 2025 käivitasime uue Neste Express kontseptsiooni, mis vastab klientide tagasisidele. See ei ole lühiajaline kampaania. Uue kontseptsiooniga loobusime erinevatest kütuse soodustustest, pakkudes Neste Express tanklaketis soodsaid kõrge kvaliteediga kütuseid kõigile Neste Express jaamades üle Eesti.“
Pikas perspektiivis, ütleb Tähti, on üsna tõenäoline, et elektrisõidukite arv jätkab kasvamist, kuid sisepõlemismootoriga autosid näeb teedel veel kaua. Seetõttu on väga hea, et transpordi heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks on olemas lahendusi, nagu näiteks taastuvtoorainest kütused.
Alexela äriarenduse juht Tarmo Kärsna, kelle sõnu edastab ERR, leiab, et madala marginaaliga kütusemüük ei saanudki kaua jätkuda, sest vahepeal oli kütus hinnasõja tõttu üliodav ja nüüd normaliseerivad tanklaketid oma marginaali tagasi sinna, kus see peaks olema.
Samas mõjutab praegu Kärsna hinnangul kütuse hindu kõige rohkem maailmaturu hind. Eelmisel nädalal USA ja Venemaa poolt Venemaa suurimatele naftatootjatele Lukoilile ja Rosneftile kehtestatud sanktsioonid hakkavad küll kehtima 21. novembrist, kuid maailmaturu hindu mõjutas otsus kohe. „Toornafta hind on tõusnud enam kui neli dollarit barrelist, aga veel enam on see mõju olnud diislile, enam kui sada dollarit tonnist, mis teeb hinnatõusuks umbes 10 senti liitri kohta,“ ütles Kärsna.
Autodest siiski ei loobuta
Kas kallis bensiin sunnib Eesti autoomanikke oma neljarattalistest sõpradest loobuma? Vastus on muidugi eitav. Eesti Transpordikütuste Ühingu tegevjuht Krista-Maria Alase sõnul pole era- ega ettevõtlussektoris kütusetarbimise vähenemise märke märgata. „Maksu- ja Tolliameti poolt avaldatud kütuse müügi mahtude andmetest ei nähtu, et kütuse müük väheneks,“ märkis ta.
Ühingu tegevjuht tuletas meelde, et üleminek elektritranspordile ja teistele taastuvkütuse liikidele nõuab tarbijate valmisolekut vahetada oma sisepõlemismootoriga auto alternatiivse energiaallikaga (näiteks elekter või vesinik) sõiduki vastu.
„Tänase seisuga on aga näha, et seoses automaksu tulekuga ei ole tarbijad valmis uusi sõidukeid soetama,“ märkis Alas. Tulemusena moodustavad Eesti autopargis jätkuvalt valdava enamuse diisel- ja bensiinimootoriga sõidukid ning elektriautode osakaal on endiselt minimaalne.
Alas rõhutas ka, et Eestis kehtib praegu kohustus lisada fossiilkütustele (bensiinile ja diislile) taastuvkütuseid 7,5% ulatuses ning hetkel ei ole teada, et see muutuks enne 2027. aastat — see sõltub seadusandjast.
Infoks
Diislikütuse hinnaindeksi muutus 2025. aasta septembris võrreldes 2024. aasta oktoobriga oli –11,4% ja võrreldes 2024. aasta septembriga –9,5%.
Bensiini hinnaindeksi muutus 2025. aasta septembris võrreldes 2024. aasta oktoobriga oli –9,6% ja võrreldes 2024. aasta septembriga –10,0%.
Allikas: Statistikaamet
Kommentaar
Raivo Vare, majandusekspert
Mootorikütuse turu hiljutise hinnasõja põhjused jäävad täpselt teadmata. Tõenäoliselt võis selle algatanud Neste – Eesti ühe juhtiva kütusetarnija ja -müüja – strateegiliseks eesmärgiks olla turuosa suurendamise katse. Nestel on selge eelis: ettevõte on vertikaalselt integreeritud – ta toodab ise kütust ja kontrollib kogu tarneahelat, sealhulgas hulgihinda, mis teiste turuosaliste jaoks sõltub turukonjunktuurist. Ettevõtte jaoks on jaemüügimarginaal vähem kriitiline, mis võimaldab turul paindlikumalt ja agressiivsemalt tegutseda. See võis olla üks hinnasõja põhjuseid. Praeguseks on see etapp ilmselt lõppenud.
Mis puudutab lähitulevikku ja järgmist aastat, siis olukord sõltub eelkõige rahvusvahelisest naftaturust. Saudi Araabia suurendab tootmist, samal ajal kui globaalne tarbimise kasv püsib mõõdukas. Prognooside kohaselt lõhe pakkumise ja nõudluse vahel isegi suureneb, mis teoreetiliselt loob surve hindade langetamiseks. Praktiline mõju sõltub Saudi võimude ja OPEC+ otsustest: 2026. aasta esimeses kvartalis jälgivad nad tõenäoliselt turgu kvoote muutmata, et hinnata hindade ja mahtude dünaamikat.
Saudi Araabial on unikaalne eelis: riik suudab tootmist mõne nädalaga oluliselt suurendada, erinevalt teistest OPEC+ liikmetest, nagu Venemaa, kus tootmine nõuab keerukamaid ja pikemaid protsesse. See tegur annab saudidele märkimisväärse strateegilise paindlikkuse.
Kokkuvõttes määravad kütuseturu lühiajalised kõikumised olemasolevad tootmis- ja tarbimismahud, edasise dünaamika aga maailmamajanduse seisund, eriti Aasias. Kui kasvutempo taastub, võivad nõudlus ja kütuse hind tõusta, kui mitte, avaldab nõudluse nõrgenemine turule pidurdavat mõju.
Alates 2027. aastast hakkab EL-is kehtima ETS2 – transpordi heitkogustega kauplemise süsteem. Kui varem hõlmasid kvoodid vaid energiasektorit, siis alates 2027. aastast plaanib Euroopa Komisjon laiendada need autotranspordile. See tähendab, et tavatarbijad hakkavad bensiini ja diislit ostes täiendavalt maksma emissioonikvootide eest. Ekspertide hinnangul võib hinnatõus olla 20 kuni 40 senti liitri kohta, sõltuvalt arvutusmeetodist.
Mis puudutab lähiaega, siis 2025. aasta lõpuni märkimisväärseid hinnakõikumisi oodata ei tasu. Jaeketid märgivad, et nende hinda määrab eelkõige hulgihind, mis omakorda sõltub maailmaturust. Praegu kompenseerivad müüjad ka hiljutise hinnasõja käigus tekkinud marginaalikaotusi. Tulemusena püsib kütusehindade baastase Eestis ekspertide prognoosi kohaselt suhteliselt stabiilsena vähemalt 2026. aasta esimeses kvartalis.
Kui OPEC+ otsustab tulevikus tootmiskvoote vähendada, toob see kaasa hinnatõusu. Märkimisväärse hinnalanguse võimalus eksisteerib vaid maailmamajanduse tõsise jahtumise ja naftanõudluse vähenemise korral. Hetkel oodatakse tarbimise järkjärgulist kasvu, mis koos ülepakkumisega hoiab turu tasakaalus, ning järske hinnahüppeid lähitulevikus oodata pole.