Euroopa Parlament kiitis kolmapäeval heaks Eestist valitud saadiku Urmas Paeti (Reformierakond) koostatud raporti, milles hoiatatakse Arktika militariseerimise ja seal maavarade hoolimatu ammutamise eest.
“Viimastel aastatel on maailmapoliitika muutunud äärmiselt heitlikuks ning seda on selgelt tunda ka Arktikas. Euroopa Liit peab piirkonna kasvavat geopoliitilist tähtsust arvestades tegutsema väga targalt. Muu hulgas loodan lähitulevikus näha Islandi, Norra ja Gröönimaa astumist Euroopa Liitu,” ütles liberaalide fraktsiooni Renew liige Paet pressiteate vahendusel.
Raporti põhisõnumiteks on parlamendi pressiteenistuse teatel hoiatus Arktika militariseerimise ja maavarade krabamise eest; üleskutse EL-i koostööks USA-ga, et ohjeldada Arktikas Venemaa ja Hiina; kinnitus, et Arktikas peab jätkuvalt kehtima rahvusvaheline õigus ning soovitus kasutada muutuvat poliitilist olukorda ära selleks, et laieneda.
Arktika on kujunemas maailma suurvõimude geopoliitiliste ambitsioonide oluliseks fookuspunktiks. Piirkond on oluline näiteks energiasüsteemide ümberkujundamiseks ja ülemaailmsete keskkonnamuutuste vaates ning riigid suurendavad seal kiiresti sõjalist kohalolekut. Seetõttu peab EL töötama välja tugeva ja julgeolekule suunatud strateegia, mis tagaks, et Arktikat hallatakse jätkuvalt rahvusvahelise õiguse alusel, sedastab raport.
Parlament mõistab raportis hukka Arktika kasvava militariseerimise, eriti Venemaa ulatusliku sõjalise restruktureerimise (sh merekolleegiumi loomise), sest kombinatsioonis Hiina ilmsete huvidega piirkonnas on see teravdanud piirkondlikke pingeid ja kahjustanud stabiilsust.
Olukorra tasakaalustamiseks peab EL parlamendi hinnangul tihendama Arktika küsimustes koostööd NATO liitlaste ja USA-ga, sest see on ainus viis ohjeldada Venemaad ja Hiinat ning tagada EL-i ja USA ühine julgeolek.
Samas öeldakse ka, et arvestades hiljutisi vahejuhtumeid Läänemerel, mida seostatakse Venemaa varilaevastiku ja Hiina laevadega, peaks Euroopa Liit tugevdama Arktikas oluliselt esmatähtsa veealuse taristu kaitset. Eelkõige tuleks keskenduda merekaablitele ja torujuhtmetele, sh Gröönimaa läheduses. Samuti tuleks karmistada sanktsioonide ja vastumeetmete raamistikku.
Parlament rõhutas ka oma kindlalt toetust rahvusvahelise õiguse jätkuvale kohaldamisele Arktikas ning vastuseisu katsetele legitimeerida vaidlusaluseid laevakoridore või kasutada teadus- või majanduskoostööd geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks.
Kuna geopoliitiline konkurents Arktika mereteedel, eriti Põhja-mereteel, kasvab kiiresti, on tähtis seista vastu ühepoolsetele nõuetele ning keskenduda diplomaatiale ja kaubandusliku meresõidu õiguse kohaldamisele vastavalt ÜRO mereõiguse konventsioonile, mis peaks jääma Arktika küsimustes alustekstiks, öeldakse raportis.
Kuna Arktikas on Euroopa strateegilise autonoomia tagamiseks kriitilise tähtsusega ressursse, peab EL nende kasutamiseks laiendama partnerlussuhteid selliste riikidega nagu Norra, Island ja Gröönimaa. See aitaks EL-il vähendada oma praegust sõltuvust autoritaarsetest suurriikidest.
Raportis tõdetakse, et Norra mängib juba praegu EL-i energiajulgeolekus olulist rolli ning on geopoliitiliselt tugev. Islandil ja Gröönimaal on aga kasvamas huvi EL-iga ühinemise vastu. Raport rõhutab vajadust tugevdada nende riikidega strateegilisi ja majanduslikke partnerlussuhteid ning tutvustada neile EL-i kuulumise hüvesid, kui nende riikide elanikkond peaks tõsiselt kaaluma Euroopa Liiduga ühinemist.
Raportis rõhutatakse ka vajadust kohaneda kliimamuutustega, kuna nendel on Arktikale ebaproportsionaalselt suur mõju. Seepärast tuleb kiiresti tõhustada kohanemisstrateegiaid, millel on ühtlasi ka julgeolekupoliitiline mõõde. Seejuures tuleb kõikidesse otsustusprotsessidesse kaasata Arktika põlisrahvad.
Raporti poolt hääletas Euroopa Parlamendi täiskogul 510 ja vastu 75 parlamendiliiget, erapooletuid oli 80.