Droonimüüri idee kogus kiiresti hoogu pärast Venemaa hiljutisi EL-i riikide õhuruumi rikkumisi. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tõi selle teema esile septembris peetud kõnes ELi olukorra kohta.
„Me peame mõistma, et meil puudub võimekus droone tuvastada,“ ütles Kubilius. „Võib-olla on meil hea võimekus õhutõrjelennukeid ja rakette tuvastada, kuid droonidel on eripära – nad lendavad väga madalalt, nad on väikesed.“
Esimene samm oleks hankida kiiresti tuvastussüsteemid. Ta lisas, et ekspertide hinnangul võiks selline süsteem olla valmis kuskil aasta pärast, et tõrjuda Venemaa rünnakuid ja provokatsioone.
Euroopa peaks võtma eeskuju Ukraina sõjaväest, kes on paigutanud akustilisi andureid saabuvate droonide tuvastamiseks, mis muidu radaritel ei pruugiks ilmuda, ütles Kubilius. Tema sõnul on veel üks minimaalsete kuludega võimalus droonide allatulistamiseks laserid.
Kubilius märkis, et selline kaitsevõrgustik peab katma ka bloki ulatuslikke merepiire, viidates sel nädalal Taani ja Norra lennujaamades toimunud häiringutele droonide poolt. Viimaste sissetungide toimepanijat ei ole veel leitud, kuid sellest olenemata on Kopenhaagen lisatud voliniku nimekirja koos idapiiririikidega, kellega konsulteerida droonide kaitseplaani osas.
Korraliku tuvastussüsteemi saaks valmis umber aasta pärast, kuid maapinnal sihtmärkide jälgimiseks ja hävitamiseks mõeldud süsteemi väljatöötamine võtab palju kauem aega, nentis volinik.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (8)