Sel nädalal Eesti Kontserdi juhina ametisse asunud Eha Pank usub, et vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale peaks kultuurivaldkond keskenduma sellele, mida olemasolevate vahendite juures saab teha, mitte mitte sellele, mida ei saa.
Sel nädalal alustas Eesti Kontserdi juhina tööd Eha Pank, kes võttis teatepulga üle Kertu Orrol. Panga esimesi tööpäevi iseloomustab kohtumine väga paljude uute inimestega.
“Mul on väga hea meel, et Eesti Kontserdis töötavad tõelised professionaalid, tõelised eesti muusika fännid,” sõnas ta Klassikaraadio saates “Delta”.
Pank sisenes kontserdimaailma väljaspoolt valdkonda. Tema viimaseks töökohaks oli Apollo Groupi ettevõte Apollo Kauplused, kus ta oli 15-aastase tööperioodi jooksul nii keskastme- kui ka tippjuhi rollis. Viimased seitse aastat oli Pank Apollo Kauplused juhatuse liige.
Pank on muusikaga seni seotud olnud tavakuulaja tasemel. Ta märkis, et siirdus ka raamatupoevaldkonda ilma süvateadmisteta. Tema sõnul on mitmesajapealise organisatsiooni juhtimiseks vaja kaasaegset juhtimisoskust.
“Inimesed organisatsiooni sees vajavad etteotsa tugevat juhti. Mina olen inimestekeskne juht, aga ma saan aru ka numbritest, nii et Excel ei ole mulle võõras. See on minu kombinatsioon,” lausus ta.
Uue juhina näeb Pank vajadust tugevdada Eesti Kontserdi nähtavust laiemas avalikkuses.
“Eesti Kontserdil on täna paar päris kõva formaati nagu Saaremaa ooperipäevad ja “Klassikatähed”, mis see aasta sai väga suure täehlepanu, aga kui igapäevaselt mõelda Eesti Kontsert, mis siis inimestele tegelikult pähe tuleb,” arutles ta.
“Eesti Kontserdi olemus inimeste peas on täna väga erinev. Võib-olla seda natukene ühtlustada ja suunata. Kuidas me Eesti Kontserdiga noorteni jõuame, see on ka täna suur küsimus.”
Seitse aastat Eesti Kontserti juhtinud Kertu Orro esitas sihtasutuse nõukogule lahkumisavalduse augusti alguses. Ameti mahapaneku põhjusena tõi Orro välja sisulise koostöö puudumise ning väärtuste lahknemise nõukogu ja kultuuriministeeriumiga. Kertu Orro selgitust väärtuste lahknevuse osas Pank kommenteerida ei soovinud.
“Minul on nõukoguga üsna hea läbisaamine ja arusaamine. Minu värbamisprotsessis ei tekkinud mul kahtlust, millist inimest nad vajavad, keda nad soovivad värvata. Minule olid nõukogu asjad arusaadavad,” sõnas ta.
Seda, et mõningatele projektidele tuleb rahapuuduse tõttu ära öelda, Pank ei karda. “Erasektoris tuleb täpselt samamoodi valida,” rõhutas ta. “Maja on prefessionaale täis, mina ei pea ju tegelikult ainuisikuliselt seda otsustama, mida me teeme ja ei tee. Sellel majal on väga pikad traditsioonid ning peaprodutsent ja muusikaosakond vaatavad juba aastasse 2027,” tõi ta välja.
Panga sõnul tuleb umbes 65 protsenti Eesti Kontserdi eelarvest riigilt ja 35 protsenti omatuludest. Seda, kas proportsioonid peaksid teised olema, ta veel öelda ei oska.
“Ma kindlasti ei alahinda asutuses ega ettevõttes sellist võimalikku tulude maksimeerimist. Kultuuriasutuses ei pea seda kindlasti tegema iga hinnaga, aga kui on võimalik neid maju veel paremini tööle panna, siis miks mitte,” arutles ta.
Viimastel aastatel on palju räägitud sellest, kuidas kultuurivaldkonnas raha ei ole. Pank usub, et oluline on keskenduda sellele, mida olemasolevate vahenditega teha saab, mitte sellele, mida ei ole.
“Mingisugune raha ju ikkagi on ja selle eest saab midagi teha. Peabki siis vaatama, kui palju on ja mida saab teha. Pigem panna oma tähelepanu sellele, mida saab teha, mitte kaevata kogu aeg selle üle, mida ei ole. Aga ma ei alahinda kulturitöötajate väljaütlemisi ja kui selline tunne on tekkinud, et ei hinnata, siis tuleb ikkagi rääkida,” lausus ta.