Kliimakonsensuses kahtlejaile meeldib osutada tõigale, et veel mõned kümned aastad tagasi pidasid mõnedki teadlased suureks ohuks pigem uue jääaja tulekut.
Nüüd ilmneb värskest uuringust, et ka kliima soojenemise tagajärjel võib tulla Maale uus jääaeg, tõsi küll, päris kauges tulevikus.
Kaks Ameerika teadlast, Andy Ridgwell ja Dominik Hülse, mõlemad Riverside’i California Ülikoolist, kirjutavad ajakirjas Science mõnest võimalikust asjaolust, mis paistavad kliimateadusel seni olevat kahe silma vahele jäänud.
Maakera kliima suudab end pikemas plaanis laias laastus tasakaalus hoida, ja üheks kindlaks, kuigi üliaeglaselt toimivaks tasakaaluhoiu mehhanismiks peetakse juba ammugi kivimite murenemist.
Kui vihma sajab, võtavad vihmapiisad õhust ikka natuke ka süsihappegaasi kaasa. Muu hulgas sattub seda CO2 ka maapinnal paljandunud silikaatsetele mineraalidele, näiteks neile, mis sisalduvad graniidis.
Rahvatarkus ütleb, et ka veetilgad võivad kivisse ajapikku augu uuristada, ja tõsi ta on, et ka vihmapiisad võivad kivimeid aegamööda lahustada. Kui see juhtub, siis voolavad koos vihmaveega merre ka vees lahustunud süsihappegaas ja kividest pärit kaltsium.
Meres jõuab neist moodustunud kaltsiumkarbonaat mereloomade lubikodadesse ja merepõhjas moodustuvasse lubjakivisse.
Nii kaob süsinikku sadadeks miljoniteks aastateks ringlusest ja kliimal on võimalus selleks ajaks jälle jaheneda.
Kuid, ja nüüd tuleb mängu Ridgwelli ja Hülse argument, kui kliima parajasti veel soojeneb, siis on kivimite murenemine kiirem.
Aga siis on ju kiirem ka süsihappegaasi käibelt kõrvaldamine. Ja see omakorda tähendab, et ka kliima jahtumine võib olla kiirem ja suurem kui seni eeldatud.
Selline mõttekäik aitab hästi seletada ka Maa ajaloos ette tulnud ülikülmi jääaegu, mil arvatakse, et mõnikord oli peaaegu kogu planeet jää ja lume all.
Teine samatoimeline mehhanism hõlmab Ridgwelli ja Hülse järgi taimset planktonit ehk väikesi vetikaid, kelleni jõuab soojema kliima korral rohkem toitaineid, mis hoogustavad fotosünteesi.
Kui vetikad surevad ja merepõhja langevad, viivad nad sinna ka süsinikku kuumemas kliimas rohkem kui külmemas.
Autorid väidavad, et nende mehhanismide toimel võib kliima, kui ta kord jahenema hakkab, kergesti tasakaalupunkti ületada ja jääajani jõuda.
Uut lumepall-maakera ajastut siiski oodata ei ole, sest selle jaoks on tänapäeva atmosfääris liiga palju hapnikku.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.