Minu töö on aidata ettevõtetel leida kasvuvõimalusi ja neid ellu viia. Riigi ja ettevõtte kasvu kiirendamine on suures pildis üsna sarnane. Esmalt on vaja mõista, mis on SKP kasvu käiturid – näiteks eratarbimine, eksport jms. Teiseks on vaja mõista käitureid mõjutavaid asjaolusid. Näiteks eratarbimist mõjutavad enim tarbijate sissetulekud, kulude ja säästude tase ning kindlustunne tuleviku ees.

Tarbijate kindlustundega on viimased kolm aastat olnud väga veidrad lood, see on arusaamatult madal ega lähe kokku objektiivse makromajanduse pildiga. Sellest on palju ja korduvalt kirjutanud Kaspar Oja, Tõnu Mertsina, Andres Sutt, Mihkel Nestor, Jürgen Ligi ja mina ise.

Uudis metoodikamuutusest

Uudis Eesti Konjunktuuriinstituudi (edaspidi EKI) tarbijabaromeetri metoodikaga vusserdamisest heidab lõpuks valgust sellele müsteeriumile. EKI tegi 2022. aasta mais tarbijabaromeetris olulise metoodikamuutuse, minnes telefonikõnedelt üle veebiküsitlustele.

SALK-i analüüs näitas, et muutusest tingitud moonutus moodustab üle poole instituudi raporteeritud dramaatilisest langusest tarbijameeleolus. Veebipaneelides annavad vastajad oma majandusseisule keskmiselt 16,7 punkti madalama hinnangu kui telefoniküsitlustes, kuid instituut jätkab kolmandat aastat andmete esitamist nii, nagu poleks metoodikas midagi muutunud.

See pole ainult statistiline küsimus. Moonutatud andmed mõjutavad investeerimiskliimat ja ettevõtete strateegilisi otsuseid.

Kindlustunde indikaator juhib eelarve koostamist

Jah, moonutatud pilt sai alguse metoodika muutmisest. Ilma et sellest oleks avalikkust informeeritud, ilma et oleks selgitatud otsustajatele, mis võib-olla selle muutuse mõju tulemustele. Ja paraku ei piirdunud mõju ainult keskmise langusega. Tarbijakindluse baromeetril on otsene mõju riigieelarvele ja majandusprognoosidele.

Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisest majandusprognoosist loeme:

“Makromajanduse prognoos, punkt 1.2, Sisenõudlus: Tarbijate kindlustunne on olnud madal ja langustrend pole veel pöördunud. Elanike ostujõu kasv lubab tarbimist kasvatada alates 2026. aastast. Majanduskasvu väljavaadete paranemine suurendab ka erasektori investeerimisjulgust.”

Riigi ametlik majanduspoliitika tugineb seega otseselt EKI moonutatud andmetele, kujundades prognoose ja poliitikameetmeid valedel eeldustel. Lisaks annab see tsükkel täiendavat kütust ka kärpe- ja maksutõusupoliitikale, mis omakorda süvendab pessimistlikke ootusi.

Detailandmed kinnitavad metoodikavea mõju

Tarbijabaromeetri kindlustunde koondnäitaja koosneb nelja komponendi aritmeetilisest keskmisest: pere majanduslik olukord (viimased 12 kuud), pere majandusolukorra prognoos (12 kuud), riigi majandusliku olukorra prognoos (12 kuud) ja pere püsikaupade ostuprognoos (12 kuud).

Vaatame, mida tegi hinnang perekonna majanduslikule seisule metoodika muutuse eel ja järel. Selle indikaatori keskmine väärtus aprillist 2021 kuni aprillini 2022 oli –5. Keskmine väärtus maist 2022 kuni maini 2023 aga –33. Väga oluline vahe. Enne metoodika muutust oli keskmine langustrend –0,7 punkti kalendrikuus, peale muutust aga kerge tõus, +0,3 punkti kalendrikuus. Kuid mai–juuni languse trend oli –10 punkti kalendrikuus – viisteist korda suurem kui eelneval perioodil.

Graafik 1. Perekonna majanduslik olukord – mõõdetud ja korrigeeritud väärtused. Autor/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul

Kui lõikame graafikult välja kaks anomaalse langusega kuud ja asendame need varasema trendiga, on pilt sootuks erinev. Mõõteviga on 18 punkti. Kaheksateist! Sada protsenti!

Kuidas on võimalik, et mitte kellelgi EKI-s ei tekkinud küsimust, miks pered kahel metoodika muutusele järgneval kuul hindasid oma majanduslikku seisu 15 korda halvemaks ja siis korraga jälle sama heaks kui enne? Sama jama nagu statistikaametis, millel ka ei tulnud pähe uurida, millest ebaharilikult kõrge palgatõus on tingitud.

Üks võimalik selgitus on see, et kehvad näitajad sobivad Peeter Raudsepa narratiiviga et “kõik on halvasti”. Ta kindlasti vaidleb vastu ja väidab, et see ongi tegelik ja palju õigem pilt. Mis on omakorda huvitav väide: kas varem mõõdeti siis valesti?

Exceli kasutamise oskused on kesised

Vahemärkusena tähelepanekud avalikkusele jagatava tarbijabaromeetri Exceli faili kohta. Selle vormindamisel on tehtud mitmeid algajale Exceli-kasutajale iseloomulikke vigu. Esitan lühidalt tabelite vormindamise ja kasutamise põhireeglid, mille vastu EKI-s on eksitud:

  • Vormista andmed (Range) andmetabeliks (Table) Ctrl+T abil. See teeb andmed dünaamiliseks, annab neile selge struktuuri ning lihtsustab viitamist.
  • Väldi tühje ridu ja veerge. Katkestused lõhuvad andmetabeli loogika ja tekitavad analüüsivigu.
  • Kasuta ülesehitust ülevalt alla. Exceli tööriistad (nt PivotTable, Power Query, graafikud) eeldavad vertikaalset andmestruktuuri, mistõttu see vorm on loetav ja töökindel.
  • Vorminda kuupäevad õigesti. Kuupäev peab olema esitatud Exceli kuupäevaväärtusena, mitte tekstina, ning seda ei tohi jagada elementideks (nt eraldi veerud kuule ja aastale), sest see takistab sortimist, filtreerimist ja analüüsi.

Positiivsed indikaatorid hoitakse varrukas?

EKI baromeetris on teisigi huvitavaid näitajaid nagu pere rahanduslik olukord, auto ostmine, maja ostmine või ehitamine, maja või korteri remont. Need on oma olemuselt oluliselt objektiivsemad näitajad kui näiteks arvamus selle kohta, kuidas riigil või perel hakkab järgmise kaheteistkümne kuu jooksul minema. Need “varrukas” olevad indikaatorid, mida koondindeksi arvutamisel ei kasutata, räägivad perede ja majanduse seisust hoopis teistsugust ja palju positiivsemat lugu.

Graafik 2. Objektiivsemad pere majandusliku seisu indikaatorid. Autor/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul

Taas tekib küsimus: miks kindlustunde koondindeksis on kolm kõige subjektiivsemat näitajat, kui objektiivsemaid näitajaid on küsitluses tegelikult rohkem? Miks koondindeksit arvutatakse kõige negatiivsemate indikaatorite põhjal?

Näiteks hinnang sellele, millised on pere võimalused püsikaupade ostuks järgmise 12 kuu jooksul, püsis suhteliselt muutumatuna nii enne kui ka pärast metoodika muutust. Mis kõige kummalisem, hinnang pere rahanduslikule olukorrale ei muutunudki oluliselt. Muide, ka tarbijate hinnangud sellele, millised on nende võimalused auto või maja ostmiseks ning maja või korteri remondiks, püsisid muutumatutena.

See ei lähe kuidagi kokku koondindeksi aluseks olevate indikaatoritega: pere ja riigi majanduse seis halveneb katastroofiliselt, aga pere rahanduslik seis, püsikaupade ostuvõimalused ja maja ost või remont jäävad samaks.

“No ja siis, ikka oleme languses!”

Jah, oleme küll languses. Aga küsimus ei ole mitte selles, kas me oleme languses, vaid kui suures languses me oleme. Ja milline oleks olnud majanduskasv või kahanemine, kui tarbijate kindlustunne oleks olnud kõrgem.

Kui indeksit poleks, kust teaksid tarbijad, kas nende pere majanduslik seis on hea või halb? Hinnang hea või halb kujuneb ainult ja eranditult läbi etaloniga võrdlemise. Etaloniks võib olla pere varasem majanduslik seis või sõprade ja tuttavate käest saadud info nende majandusliku seisu kohta.

Kui riik on otsustanud mõõta tuhandete perede majanduslikku seisu ning meedia sellest pidevalt räägib, siis on selge, et see hakkab mõjutama tarbijate hinnangut oma pere majandusliku seisu kohta.

EKI metoodikaviga käivitas iseennast võimendava negatiivsuse tsükli:

  • madal baromeetri näit tekitab pessimistlikke meeleolusid ja ootusi;
  • pessimistlikud ootused mõjutavad tarbijate ostukäitumist ja vähendavad tarbimist;
  • väiksem tarbimine avaldub kehvemates majandustulemustes;
  • kehvemad majandustulemused süvendavad pessimistlikke ootusi;
  • tsükkel kordub.

Jah, me vingume ennast vaesemaks

Hiljutises Äripäeva saates väitis EKI direktor Peeter Raudsepp taas: “Inimesed mitte ei vingu ennast vaeseks, vaid on vaesed ja seepärast vinguvad.”

Aga miks on inimesed vaesed? Sest majandus ei kasva. Aga miks majandus ei kasva? Kas ja kuidas see on seotud tarbijate kindlustundega, teisisõnu “vingumisega”?

SALK-i uuringu kohaselt on EKI meid 16,7 punkti vaesemaks “vingunud” seoses metoodika muutmisega. Peeter Raudsepp oma vastuses Delfis kõigepealt alavääristab SALK-i analüütikuid: “Salgakesi huvi tundmine…” ja siis spinnib teema osavalt süstemaatilisest mõõteveast kõrvale:

“Hüpoteesina võib välja tuua, et kogumismeetodi vahetus viis näitaja nihkesse 10 punkti võrra… Mõtteharjutusena võime end paigutada ka 10 punkti võrra kõrgemale, mis seaks meid jätkuvalt langustrendile.”

Minus tekitab sügavat hämmeldust, et riigi käekäigule nii oluliste mõõtmiste eest vastutava teadusasutuse – instituudi (sic!) – juht ei ole kursis, et tarbijate kindlustunne mõjutab majanduse käekäiku ning suuremad hüpped kindlustundes võivad pöörata majanduse langusele või tõusule.

Õige oleks küsida:

“Kuidas oleks Eesti majandus edasi arenenud, kui konjunktuuriinstituut ei oleks 2022. aasta suvel raporteerinud erakordselt madalast, Euroopa kõige madalamast kindlustundest?”

Erinevate uuringutega on mõõdetud tarbijakindluse indeksi mõju majanduskasvule. Näiteks Borisovi uuring  (Borisov, L. (2022). Consumer confidence and real economic growth in the eurozone. Baltic Journal of Economic Studies) näitas, et ühepunktine Euroopas kasutatava tarbijakindluse indeksi CCI muutus põhjustab 1,1 protsendipunktise majanduskasvu muutuse. Ühes TalTechi (Valgemäe, 2020) uuringus leiti, et Eestis kasutatav tarbijakindluse indeksi TKI ühepunktine muutus põhjustab 0,04 protsendipunktise SKP muutuse.

Metoodikast põhjustatud CCI viga on –1,6 punkti ja TKI viga –11 punkti, mõjud SKP-le vastavalt 1,8 protsenti ja 0,44 protsenti kvartalis. Arvutades mõõtevea mõju SKP-le, on see Borisovi analüüsi kohaselt 450 miljonit eurot aastas ja Valgemäe analüüsi kohaselt 110 miljonit eurot aastas.

Kolme aastaga 0,33–1,3 miljardit

Vaadates tegelikke kvartaalseid majanduskasvu näitajaid, mis kolmel viimasel aastal valdavalt kõikusid vahemikus –0,4 protsenti kuni +0,3 protsenti, võis see viga olla vabalt pikalt kestnud vinduva languse põhjuseks.

Kas Peeter Raudsepp keeras majanduse tuksi?

Ühes on Peeter Raudsepal kindlasti õigus, kindlustunne on olnud languses. Eelnevas arutelus tõdesime, et kui tarbijatele oleks kommunikeeritud õiglasemat pilti üldisest ja valdavast kindlustundest, oleks majandus olnud väiksemas languses, aga võib-olla isegi kasvus.

Kindlasti on õige seegi, et koalitsiooni ja valitsuse tegevus on kahandanud tarbijate kindlustunnet. Kuid sellistest kvalitatiivsetest aruteludest ei ole meil midagi kasu. Analüütiku ülesanne ei ole mitte ainult küsida, kas mingisugune strateegiline tegevus mõjutab kasvu. Oma igapäevases strateegiatöös näen, kuidas selline küsimuse püstitus tulistab endale pidevalt jalga: “aga see tegevus ju mõjutab ettevõtte kasvu”.

Analüütiku ja strateegia ülesanne on küsida: “Kui palju? Mil määral?”, sest see on ainus viis, kuidas kõikvõimalikke tegevusi, mida võiks teha, prioriseerida nendeks tegevusteks, mida kindlasti pead tegema. Esmajärjekorras tuleb teha neid tegevusi, millel on kõige suurem mõju ettevõtte kasvule, mitte neid tegevusi, mida me tähtsaks peame või millele oleme kõhutunde pealt omistanud kõrgeima prioriteedi.

Kuidas TKI on ajas muutunud?

Tarbija kindlustunde indeksi “käitumise” uurimiseks kasutan sama meetodit, millega koroonaepideemia alguses avastasin suured vead nakatumiste määra mõõtmises. Selleks teisendame TKI väärtuste aegrea muutuste aegreaks ja uurime anomaalseid muutusi – mis ületavad alumise ja ülemise standardhälbe piirid.

Graafik 3. Tarbija kindlustunde indeksi muutus eelmise kuu suhtes. Autor/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul

Mida me näeme? Aastatel 2020 ja 2021 on tarbijakindluse indeks väga suurtes piirides mõlemas suunas muutunud, kuid kõik need muutused on põhjendatavad koroonakriisi tõusude ja mõõnadega. Suuri muutusi indeksi tasemes ei toimunud, mõlemas suunas liikumised olid enam-vähem tasakaalus.

Nagu juba teame, algas indeksi triiv allapoole jaanuaris, kuid langus oli mõõdukas, keskmiselt 2,5 punkti kalendrikuus.

Suurem pauk käis maikuus, kui EKI muutis küsitluse metoodikat ja senise 2,5 asemel kukkus indeks ühe kuuga neli korda rohkem ning juunis kolm korda rohkem kui varasematel kuudel. Nagu eespool juba tõdesin, kaks kolmandikku sellest langusest ehk 11 punkti oli tingitud metoodika muutusest. Kui TKI-st süstemaatiline viga välja võtta, oleks see metoodika muutmise ajal pidanud välja nägema järgmiselt:

Graafik 4. Süstemaatiline viga tarbija kindlustunde indeksi mõõtmise metoodika muumisest. Autor/allikas: Algandmed EKI Tarbijabaromeeter. Indrek Saul

Valitsuse maksutralli hinnalipik ulatub miljarditesse eurodesse

Näeme, et tarbijahinnaindeksis on toimunud veel neli suuremat miinusmärgiga muutust, millele ei ole järgnenud sarnast positiivset korrektsiooni nagu koroonakriisi ajal:

  • mai 2023, indeks kukkus 4,7 punkti, kui avalikkusele said teatavaks koalitsiooni plaanid uute maksude kehtestamiseks;
  • oktoober 2023, riigikogu asus makse menetlema, indeks kukkus 5,1 punkti;
  • august 2024, avaldati mootorsõidukimaksu seadus, indeks kukkus 8,0 punkti;
  • juuli 2025, jõustus 24-protsendiline käibemaksumäär, langus 3,7 punkti.

Arvutame kindlustunde indeksite rahalise mõju SKP-le, kumuleerime indeksite muutused ja nende rahalised mõjud.

Kui kõik valusad laksud tarbija usaldusele kokku summeerida, on nende mõju TKI-le –21,5 punkti. Rahaline mõju: 250 miljonit kuni 1,6 miljardit eurot aastas, ehk 0,6 protsenti kuni 4 protsenti SKP-st aastas.

Kui palju valitsus lootis maksutuludega teenida?

Maksude tõstmise eesmärk oli riigikassasse rohkem raha sisse tuua järgmiselt:

  • 2025 aastal 113 miljonit eurot.
  • 2026 aastal 751 miljonit eurot.
  • 2027 aastal 784 miljonit eurot.
  • 2028 aastal 822 miljonit eurot.

Hea plaan, aga vaadates, kuidas maksudega mängimine on tarbijate kindlustunnet kõvasti õõnestanud, ei ole üldse kindel, et kaotatud majanduskasvu rahaline väärtus ei ole suurem kui loodetud täiendav maksutulu.

Lõpetuseks

Konjunktuuriinstituudi metoodika muutus võib meile ärajäänud majanduskasvuna maksma minna 110 kuni 450 miljonit eurot aastas, valitsuse maksutrall aga 250 miljonit kuni 1,6 miljardit aastas.

Peeter Raudsepa lohutuseks võime tõdeda, et ta pole kõige suurem rahvavaenlane, aga paraku on tal koos instituudiga “õnnestunud” majandust sadade miljonite eurode ulatuses aastas “maha rääkida”.

Mis puutub baromeetrisse, siis see vajab põhjalikumat remonti, et tarbijakindlus ja tegelik majandusolukord omavahel kooskõlas oleks.