«Iga täiendav sissemakse täna suurendab kindlustunnet tulevikus. Järjepidev kogumine tagab, et pensionieas on võimalik saavutada parem elatustase, kui võimaldab üksnes riiklik pension, mis tagab miinimumi,» ütles asekantsler Evelyn Liivamägi.
Alates 2024. aastast on võimalik suunata teise sambasse senise 2 protsendi asemel 4 või 6 protsenti brutopalgast. Suurem sissemakse tähendab kiiremat pensionivara kasvu ja täiendavat lisasissetulekut pensionieas.
Suurem makse annab ministeeriumi kinnitust mööda kohe maksuvõidu ehk sissemakse tehakse enne tulumaksu arvestamist, mistõttu jõuab sambasse suurem summa kui sama raha netopalgana kätte saades. Samuti hakkavad varasemad täiendavad sissemaksed läbi liitintressi pensionivara kasvu kiirendama. Ka vähendab tugevam pensionipuhver sõltuvust riigi toetustest ja annab rohkem valikuvabadust.
Avalduse teise samba makse tõstmiseks saab esitada teise samba pakkuja juures või pensionikeskuse kodulehel. Pärast 30. novembrit esitatud avaldus võimaldab makset tõsta 2027. aastast.
LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu tõi välja, et kui inimene on tõstnud oma isikliku panuse teise sambasse kuue protsendi peale, läheb koos riikliku panusega iga kuu tema brutopalgast 10 protsenti automaatselt tulevikukindluse kasvu. «Üle pika perioodi on väga suur erinevus, kas teise sambasse liigub riigi võimendusega kuus protsenti või 10 protsenti brutopalgast. Suuremad sissemaksed võivad tulevikus tähendada kümneid tuhandeid eurosid lisatulu, mis on aastatega justkui märkamatult taustal kogunenud,» ütles Vallistu.
Ühtlasi on aeg investori suurim sõber. Mida varem teise samba makset suurendada, seda kauem on rahal aega inimese heaks töötada.