Eelmisel nädalal raputas Eestit Tallinna koolidele suunatud ähvarduskirjade laine: vanemad jätsid lapsed koju, õppeasutused tugevdasid turvameetmeid ja politsei valvas sissepääsude juures. Hoolimata võimude kinnitustest, et ohtu pole, valdas ühiskonda ärevustunne – justkui oleks harjumuspärane kindlustunne kaitstuse osas kõikuma löönud. Miks osutus hirm tugevamaks kui faktid ning kuidas taastada turvatunnet – seda uuris MK-Estonia.
Kõik algas pühapäeval, 9. novembril, kui sotsiaalvõrgustikus Telegram ilmus kanal nimega „Таллин боль“ (muutmata originaalkirjapilt – toim. märk.), mis sisaldas ähvardavaid sõnumeid pealinna koolide suunal.
Tekstis mainiti rünnakuid, illustratsiooniks oli relva foto. Juba mõni tund pärast avaldamist hakati kanali materjale aktiivselt jagama vestlusgruppides ja sotsiaalmeedias, kus puhkesid tormilised arutelud.
Politsei reageeris operatiivselt, teatades, et tegelik ohutase pole muutunud ning selliste sõnumite eesmärk on külvata hirmu ja häirida asutuste tööd. Siiski jätkasid lapsed ja täiskasvanud massiliselt üksteisele ekraanipiltide edastamist, mis külvas paanikat.
Tulemusena eelistasid paljud vanemad esmaspäeval, 10. novembril pigem karta kui kahetseda – ja sajad Tallinna ning isegi Maardu koolide lapsed ei läinud tundidesse. Mõnes õppeasutuses tühistati kavandatud üritused ja osa klasse viidi üle distantsõppele.
Kella 11-ks esmaspäeval oli ähvardustega Telegrami kanal kustutatud, kuid peaaegu kohe ilmus uus – samade sõnumite ja tuhandete jälgijatega.
Samal ajal tugevdas politsei patrullimist koolide juures ja hakkas kontrollima kõiki signaale kahtlaste tegevuste kohta. Ilma vahejuhtumiteta siiski ei pääsetud: politsei sai väljakutse Tallinna Polütehnikumi, kus nähti, kuidas üks õpilane andis teisele edasi relvataolise eseme. Politsei reageeris tugevdatud koosseisuga ja mõlemad noormehed peeti kinni.
Koolimaja tagant leidsid politseinikud gaasiballooniga õhkrelva. Esialgsetel andmetel kuulus relv ühe noormehe pereliikmele. Algatatud on kriminaalmenetlus.
„Nende kirjade eesmärk on külvata hirmu ja paanikat“
Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefekt Ats Kübarsepp ütleb, et ähvarduskirjade ilmumisel kontrollib politsei kohe, kas on alust neid tõsiselt võtta või on masspostituse taga midagi muud.
„Minu laps läks teisipäeval juba kooli. Iga kord, kui hakatakse levitama selliseid ähvarduskirju, kontrollib politsei kohe, kas on alust pidada ohtu reaalseks või on postituse taga midagi muud,“ räägib Kübarsepp.
Ta märgib, et pühapäeval levima hakanud postituste eesmärk oli inimesi teadlikult hirmutada ja külvata paanikat.
Selliseid hirmukampaaniaid on prefekti sõnul toimunud ka varem ja nende ülesanne on lüüa rivist välja ühiskonna igapäevane toimimine.
„Kui me ise veebikasutajatena suudame nende sõnumite levikul hoo maha võtta, siis ei saavuta hirmutajad oma eesmärki,“ lisab ta.
Politsei on tema sõnul suurendanud kohalolekut koolide läheduses, on pidevas kontaktis haridusasutustega ja jälgib internetis toimuvat. Reaalne ohutase pole seejuures tõusnud.
„Selliste kampaaniate korraldajad tegutsevad läbimõeldult ning mängivad teadlikult laste ja vanemate hirmudel. Praegu on tähtis olla tähelepanelik, säilitada rahulik meel ja mitte levitada kontrollimata teavet,“ rõhutab Kübarsepp.
Ta tuletab meelde, et igast kahtlasest olukorrast tuleb viivitamatult teatada numbril 112.
Viimased uudised
Laupäeval, 15. novembril ilmus portaalis Delfi järgmine info.
Politsei teatas, et ähvarduste organiseeritud postitamine on tegelikult lakanud ja levikanalid suletud, kuid uurimine jätkub. Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro märkis, et ähvardused tundusid algusest peale väherealistlikud – peagi selgus, et sarnaseid pilte ja tekste oli juba kasutatud Kasahstanis ja mujal riikides, lihtsalt objektid olid eri riikides ära vahetatud. See viitas sihipärasele inforünnakule, mille eesmärk oli hirmu külvamine ja destabiliseerimine.
Pikaro rõhutas, et kirju ei saadetud Eesti territooriumilt: analüüs näitas jälgi, mis viisid välismaistele IP-aadressidele, sealhulgas üks füüsiline aadress Ukraina territooriumil ja teisel juhul – VPN-teenuse pakkuja USA-s. Samas märkis ta, et sellised jäljed võivad olla tahtlikult võltsitud, et uurimist segadusse ajada.
Üldise ärevuse taustal hakkasid mitmed kohalikud teismelised välja mõtlema oma „versioone“ ähvardustest, suurendades sellega tahtmatult kaost. Politsei on tuvastanud ja küsitlenud ka üle 20 Eesti elaniku, kes sõnumeid aktiivselt levitasid: enamik tegi seda uudishimust, tagajärgi mõistmata.
KaPo hoiatas, et sarnased hirmutamiskatsed võivad korduda, skeem ise viitab aga Venemaa koordineeritud infomõjutustegevusele, mis antud juhul oli suunatud eelkõige venekeelsetele elanikele. Õiguskaitseorganid kutsuvad üles mitte kaasa aitama hirmu levitamisele ega võimendama valeähvarduste nähtavust.
Kommentaar
Nikita Grigoriev, psühholoog
Psühholoogina ei pea ma olema mugav – pean olema aus. Seetõttu ei pruugi see, mida ma ütlen, kellelegi meeldida.
Kui inimene loeb internetist, et tema last võidakse tappa, ja ta seejuures hirmu ei tunne – pole see norm. Hirm on loomulik, täiesti normaalne reaktsioon. See on inimest alati kaitsnud, see on meisse evolutsiooniliselt sisse ehitatud.
Oluline on mõista vahet hirmu ja paanika vahel. Paanika on see, mis tekib ekstreemses olukorras, kus aeg on piiratud ja tuleb kiiresti tegutseda. Adrenaliin lülitab sellistel hetkedel ratsionaalse mõtlemise välja ja takistab mõtlemist. Siis teeb inimene vigu.
Antud juhul ei näe ma paanikat, vaid hirmu – ja mingil määral põhjendatud hirmu. Me kõik elame inforuumis ja näeme, et sarnaseid juhtumeid esineb erinevates riikides. Aju jaoks pole aga vahet, kus täpselt – kui see on oht, siis on see oht.
Öelda inimesele „ära karda“ on kasutu. Sama hästi võib öelda „ära muretse“ enne koosolekut ülemusega. Muidugi inimene muretseb. Hirmuga toimetulekuks tuleb midagi teha – astuda samm, mis loob tunde, et olukord on kontrolli all.
Sellest vaatenurgast on vanema otsus last üheks päevaks kooli mitte saata normaalne reaktsioon, katse hirmuga toime tulla. Kuid kui alluda igale sellisele provokatsioonile, võib juhtuda, et lõpuks ei julgegi enam kodust välja minna.
Ilmselt just sellele loodavadki need, kes selliseid ähvarduskampaaniaid algatavad. Nende jaoks on see võimutunne: „Näe, kirjutasin postituse – ja terve linn on hirmul!“
Oluline on mitte ainult oma hirmu tunnistada, vaid osata sellest ka välja tulla. Ja siin sõltub palju mitte vanematest, vaid riigist.
Ei piisa lihtsalt ütlemisest „ärge kartke“. Tuleb tegutseda avatult: selgitada, mis juhtus, mida tehakse, kuidas uurimine edeneb.
Sest hirmuseisundis on kõige hullem teadmatus. Kui inimestele öeldakse: „Oht on olemas, aga ärge muretsege“ – aju ei rahune. Nii see ei toimi.
Otsida tuleb ametlikke andmeid – riigilt, politseilt. Ja siin lasub suur osa vastutusest võimudel ja nende kommunikatsiooniosakondadel: nad peavad inimestele lihtsate sõnadega selgitama, mis toimub, et ei jääks tühimikku, mida hiljem täidavad kuulujutud.
Kommentaar
Kaarel Rundu, Tallinna Haridusameti juhataja
Koolidel on olemas oma kriisijuhtimise plaanid, millest lähtutakse sellistes olukordades.
Tallinna Haridusamet saatis pühapäeval koolidele ülevaate toimunust ja selged tegutsemisjuhised.
Esmaspäeva hommikul võeti koolijuhtidega ühendust, kaardistati olukord ning pärastlõunal edastati täpsustav kiri. Nendes rõhutati, et õpilastel on koolis ohutu ning anti praktilisi soovitusi suhtluseks nii õpilaste kui lapsevanematega.
Politsei soovitustest tõstsime esile ka sissepääsude kontrollimise, et ennetada võõraste ja kahtlase käitumisega inimeste sisenemist, ka seda rakendasid paljud koolid. Koolide ümbruses oli esmaspäeval täiendav Politsei ja MUPO patrull.
Koolitused kriisijuhtimisest on varasemalt korraldatud ning jätkame nendega ka edaspidi. Üldpilt koolide reageerimisest oli hea: olukord eskaleerus kiiresti, kuid koolid tulid sellega edukalt toime. Kui esmaspäeval oli mõnes koolis õpilasi tavapärasest vähem, siis teisipäevaks oli õppetöö kõikjal taastunud.
Koostöö politseiga toimis väga hästi ning andis kooliperele nähtava turvatunde. Edaspidi oleks võimalus koolides koos politseiga veelgi enam panustada noorte meediakirjaoskuse ja infohügieeni tõstmisse, arvestades, et tegu oli infooperatsiooniga.
Oluline!
Kuhu pöörduda ähvarduste või kahtlaste sõnumite korral
Politsei
▪ Hädaolukorras helistage 112.
▪ Ähvarduskirjade edastamiseks: masskiri@politsei.ee
▪ Võib pöörduda ka oma piirkonnapolitseiniku poole, kontaktid on saadaval veebilehel www.politsei.ee
RIA / CERT-EE (Riigi Infosüsteemi Amet)
▪ Küberintsidentide, õngitsuskirjade või kahtlaste e-kirjade korral: cert@cert.ee
HARNO (Haridus- ja Noorteamet)
▪ Telefon koolidele: 735 0500
▪ E-post: info@harno.ee
Lasteabi
▪ Ööpäevaringne liin: 116 111
▪ E-post: info@lasteabi.ee (kui laps on saanud ähvardava, häiriva või sündsusetu sõnumi)
Kasulikud materjalid küberturvalisuse kohta
Nõuanded vanematele ja lastele (7–11 a) – RIA materjalid turvalise käitumise kohta veebis, küberkiusamise äratundmise ja andmekaitse kohta.
▪ www.itvaatlik.ee/lapsevanemale
Digipädevuse õppeportaalid
▪ www.itvaatlik.ee
▪ www.targaltinternetis.ee
▪ www.tarkvanem.ee/digimaailm