Lavastaja Mirko Rajas rääkis Vikerraadios Eesti Noorsooteatris etenduvast “Pinocchiost” ja tõi välja, et teda puudutas igatseva isa ja tema poja käestlibisev suhe. Rajase sõnul püüavad nad vapra ja empaatilise puunuku abil õpetada iseendaga kontakti saamist ja südametunnistuse kuulda võtmist.

“Mulle ei lugenud lapsena keegi “Buratino” ega “Pinocchio” raamatut ette ja ma polnud lapsepõlves näinud ka ühtegi Buratino lavastust,” ütles lavastaja Mirko Rajas. “Minu aktiivsesse teadvusse jõudis Buratino ülikooli ajal või esimestel aastatel teatrisse tööle minnes. Mul õnnestus õppida ühte Buratino lavastusse sisse, kus ma mängisin koos Taavi Tõnissoniga Buratino nuku jalgu.”

Carlo Collodi “Pinocchio” meeldis Rajasele rohkem kui Aleksei Tolstoi “Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused”, sest Collodi loos on teatavat commedia dell’arte esteetikat, mis köitis teda oma rikkaliku mängu ja samas ka väga puudutavate ja üldinimlike teemadega nagu vooruse ja pahe vahekord, kiusatus ja kindlameelsus. “Väga tugevalt puudutas mind isa ja poja suhe. Raamatus on igatsev isa, kelle käest libiseb poeg. Tihti lahatakse emade ja laste vahelisi suhteid, aga seal oli peategelasena isa, kes mu esmast tähelepanu köitis.”

Rajase sõnul käivad puunuku loos õpetlikkus, poeesia ja tundlik maailm käsikäes. “See teeb loo kõnekaks ja huvitavaks. Pinocchio lugu ei räägi sellest, et kõik peavad olema tublid ja targad, aina õppima ja koolis käima, tegema kõike nii nagu peab. Inimeseks ei kasva sa sellepärast, et teed kõike nii nagu peab, vaid kõige tähtsam on, et sa oskad kuulata oma südame häält, leida oma südametee ja mööda seda käia. Püüame õpetada just iseendaga kontakti otsimist ja võib-olla iseendast ka natuke kaugemale mõtlemist. Kuidas poeetilise või vaimumaailmaga ennast ära siduda ehk südametunnistusega,” nentis Rajas.

“Pinocchio” Eesti Noorsooteatris Autor/allikas: Taaniel-Pärtel Palu, Oskar Suurorg

“Raamatut lugedes hakkas minu jaoks resoneeruma empaatia kasvamise teema läbi eksimuste ja läbi kokkupuudete erinevate inimtüüpide ja karakterite, kes võivad sulle haiget teha, aga Pinocchio oskus andestada, see tekitas minu jaoks silla, et empaatiat peab kasvatama ja sellega kasvama,” ütles helilooja Vootele Ruusmaa.

Lavastuses on hirmsaid momente ka. “Mulle meeldib kirjutada lugusid, millega lastele natuke õudu tekitada,” muheles Ruusmaa.

Lavastus on mõeldud alates viiendast eluaastast. “Põhivaatajad on ilmselt 1.–6. klassi lapsed,” nentis Rajas. “Püüame kõnetada ka lapsega kaasa tulevat vanemat, et neil oleks ühiseid arutelukohti, et lugu võimaldaks mingite teemade analüüsi ja tekitaks ühisosa.”

Vootele Ruusmaa ja Mirko Rajas Autor/allikas: Vikerraadio