Milles asi? Reedel, 29. augustil oli Läänemaalt pärit Leal palgapäev. Sellepärast läks ta internetipanka vaatama, kas palk on tema arvele Coop Pangas üle kantud. Ent konto oli täiesti tühi, polnud palka ega ka tema sääste, paari tuhandet eurot. «Avastasin, et keegi on nagu minu pangakaardiga mitmes riigis minu raha eest makseid teinud,» kirjeldas Lea. Ta helistas panka, rääkis juhtunust ja palus kaardi sulgeda. Ta läks ka ise panka kohapeale ning Lea väidab, et pangas anti talle nõu, stiilis, et kuna raha on läinud, võib konto ise lahti jääda. Kuid järgmistel päevadel hakati seal kuritegelikku tulu liigutama, millest naine samuti pangale ja politseile viivitamatult teada andis.
Kuna asi ei edenenud, siis pöördus naine Postimehe poole, sest tekkis küsimus, et kui naine pole ise oma pangakaarte, koode ega muid andmeid kuhugi jaganud, siis kas on võimalik, et probleem on pangas. Sest kui juhtub, et viga on pangapoolsetes süsteemides, kehtib üle Euroopa põhimõte, et kahjud peab hüvitama pank.
Politsei teatas Leale sügisel, et tema raha on Türgis ja seda kätte ei saa.
Aga lugu võttis Lea jaoks hoopis teistsugused pöörded, kui Coop Pank teatas, et sisuliselt viskab ta Lea nüüd pangast välja.
Leale saadetud kirjas seisis järgmine põhjendus:«Vastavalt lepingu p. 12.3.4. on pangal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda panga üldtingimustes ette nähtud alustel ning järgides panga üldtingimustes sätestatud etteteatamise tähtaegu.Panga üldtingimuste p. 13.3.5. järgi on pangal õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid. Teavitame, et pank ei suuda hoolimata pingutustest täita rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud hoolsusmeetmeid, kuna konto omanik ei ole esitanud piisavalt asjakohast teavet ning vajalikke dokumente ärisuhte või tehingute eesmärgi kohta,» teatas pank.