See plaan, mis on ilmselgelt sündinud hirmust ja tundmatute isikute siseveendumusest, et nemad teavad, kuidas kriisi ajal riiki juhtida, tühistab ju kriisiolukorras kõrgeima võimu ehk rahva esindajate puutumatuse ja selle vähesegi sõltumatuse, mis veel alles on.
Riigikogu saadik allutatakse selle mõtte järgi valitsuse korraldustele, ilmselt siis sunnitakse ka ei tea mis repressioonide hirmus õigesti hääletama. Tundub farsina, aga kahjuks on sedalaadi mõtted üha enam levinud. Olen mõelnud, et tänu Eesti väiksusele ja mingil määral säilinud tervele mõistusele ei tehta meil selliseid hüppeid autoritaarsuse suunas, aga paistab, et hirm rahva valitud esinduskogu ees muutub aina valdavamaks.