Vaid kolmandik riigi toega soetatud vesinikutaksodest on täna kasutusel, sest Peterburi teele rajatud vesinikutankla avamine on veninud. Kuigi eksperdid tõdevad, et vesinikul pole eratranspordis lähiajal suurt läbilööki oodata, käivad hanked uute vesinikutanklate rajamiseks.
Peterburi teel asuv vesinikutankla on omamoodi vaatamisväärsus. Vesinikutankurist tuleb vesinik välja 700 barise rõhuga, kuid paraku ei saa seal veel tankida, sest Alexela ootab linnalt kasutusluba.
“Me oleme natukene hilinenud sellega erinevatel põhjustel. Kõige olulisem on siin meeles pidada, et see ongi innovatsiooniprojekt. Asju juhtub, õpipööre võib-olla mõnikord pikem, mõnikord lühem, aga praegu saab küll tõdeda, et mehaaniliselt on kõik valmis,” lausus Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov.
Juba jaanuaris olid valmis liiklusesse sööstma ka 80 000 eurose letihinnaga Toyota vesinikuautod, mille väljalaskest tuleb mürgiste heitgaaside asemel puhas veeaur, aga vaid kolmandik luksuslikest sedaanidest on täna sõidus, ülejäänud ootavad parklas.
“Hetkel meil on tänavatel umbes kümme autot ja plaanis oli tuua 30. Tasapisi veereme ja toome uusi juhte pardale, kes siis seda autot tahavad proovida,” sõnas Bolti sõiduteenuse juht Oscar Rõõm.
Seni on saanud vesinikku tankida vaid Utilitase Väo elektrijaamas, aga septembris avatud Eesti esimene vesinikutankla on disainitud eelkõige raskeveokitele, mis tähendab, et Toyota Mirai paagi saab seal täita üksnes poole ulatuses.
“Kui võtta konkreetselt taksotöö jaoks, siis see ei ole praegu eriti mugav, sest maksimaalne, mida ma kõige säästlikumas režiimis läbisin, oli 367 kilomeetrit. See on täielikult, aga lisaks on veel umbes 60 kilomeetrit varu ja viis kilomeetrit akust,” sõnas Bolti vesinikuautojuht Mykhailo.
Bolti vesinikuautod, Alexela tanklad ja Utilitase tootmine on rajatud EL-i maksumaksja toel. Viie miljoniga loodud rohevesiniku ahela eesmärk on koguda oskusteavet juhuks, kui tehnoloogia peaks kunagi turul läbi lööma. Praegu on selle edu eratranspordis raske ette näha, nendib asekantsler.
“Vesinikul on kindlasti oma roll, puhtal vesinikul ka, aga kas ta nüüd sõiduautodes laiemat kasutust leiab, eks see siis sõltub sellest, mis hinnaga see vesinik sinna autosse jõuab ja millised automudelid ning mis hinnaga on saadaval,” ütles kliimaministeeriumi asekantsler Jaanus Uiga.
Alexela tanklast saab kilo vesinikku 14 euroga. Hind kilomeetri kohta tuleb umbes sama, mis bensiiniga sõites, mis on omakorda oluliselt kallim, kui odavatel börsitundidel laetud elektriauto kilomeeter.
“Loodetakse, et see rohevesiniku tootmine läheb aina suuremaks ehk ülejääv roheline energia talletatakse vesinikku, mis täna on hästi kallis jätkuvalt. See on üks võimalus. Seda keegi välja ei ütle, aga see võimaldaks ka meid nii-öelda natuke vabaks lasta Hiina käes olevast akude monopolist ja kogu sellest aku materjalidest ja tootmisest. Kui meil oleks alternatiiv autode näol, mis ei vaja akusid, siis see oleks päris hea ja seda rohevesinikku ei pea tootma Hiinas. Seda saab toota iga riik ka kodus,” sõnas Autolehe vastutav toimetaja Tarmo Tähepõld.
Praegu käibki hange ka Pärnusse ja Tartusse riigi toel vesinikutanklate rajamiseks.
“Ootame hanke ära. Vaatame, mis sealt tuleb ja siis saame otsustada edasi.
Ilma dotatsioonita oleks keerulisem kindlasti,” sõnas Alexela jätkusuutlike kütuste arendusprojektide juht Artur Dianov.
“Ega meil üksinda ei ole mõtet siin mingit vesiniku saart ehitada. Seda tuleb vaadata ikkagi, kas Baltikumis tehakse, sest on plaanitud selline nii-öelda vesinikukoridor ikkagi Euroopa Liidus, kus iga 200 kilomeetri järel peaks olema üks tankla. Kui Eesti vastaks sellele koridorile, siis võib-olla natukene veel peaks proovima arendada. Muidu oleme lõpuks olukorras, kus teistel läheb käima ja me oleme jälle maha jäänud. Riskantne otsus ja keegi ilmselt peab pärast siis vastutuse võtma, ükskõik. kas me arendasime või me ei arendanud. Keegi on süüdi igal juhul,” ütles Tähepõld.