ME KNITi brändi üks visiitkaarte on mummuline muster, mida disainer hoiab igal hooajal au sees. Foto: Sille Annuk
Lembra püüab ideede rohkusest hoolimata hoida oma brändi selget joont, et see liiga laialivalguv ei tunduks. Seetõttu on valikus alati mütsid, sallid ja kindad, samuti kampsunid ja kardiganid, vahel kootud püksid. Lisaks on ta loonud meriinoviskoosist pikki kleite ja jakikesi.
Kõik tooted kootakse küll kudumismasinaga, kuid käsitööd on endiselt palju. Iga kord, kui muster muutub, tuleb silmused ükshaaval üle tõsta, sama käib ka kaeluse ja kaenlaaluste kohta. Nii läheb materjali väga vähe raisku, väiketootmisel on aga iga lõngajupp arvel. Kui kampsunist jääb lõnga üle, saab sellest mütsi.
Lembra ise masina taga ei istu, selleks on tal kaks töötajat. Varem töötas ta Sangaris disainerina, kuid tundis ühel hetkel, et soovib ajada oma asja. Oma ettevõtte alt ekspordib ta rõivaid ka Rootsi ja Soome, sest Eesti turg on väike.
Lõnga tellib disainer välismaalt, sest Eestis on meriinolõng väga kallis, alpakavillane lõng aga veelgi kallim. Osa lõngast tuleb näiteks Leedust. Suurtes kogustes lõnga korraga tellida ei saa, sest pidev mure on koidega, kellele naturaalne lõng väga maitseb.
«Eriti maitseb neile alpakavillane lõng,» naeris Lembra. «Mida kallim lõng, seda suurema isuga koiliblikas seda sööma tuleb.»
Ta soovitab ka inimestel kodus koiliblikate suhtes ettevaatlik olla. Talvekudumid võiks panna suletud kotti, et kahjurid ligi ei pääseks. «Kampsuneid tasub nagunii hoida kapis kokkuvoldituna, mitte riidepuul, muidu venivad need välja,» märkis ta.