BBC kirjutab, et Cambridge’i ülikooli teadlased avastasid, et inimese aju ei muutu elu jooksul ühtlase tempoga, vaid läbib mitu selgelt piiritletud arengufaasidega tsüklit ning kõige suuremad murrangud toimuvad keskmiselt 9., 32., 66. ja 83. eluaastal.
Uuringus skaneeriti ligi 4000 kuni 90‑aastase inimese aju ning jälgiti, kuidas närvivõrgustikud muutuvad ja millal nende tööviis põhjalikult ümber kujuneb. Selgus, et aju jääb „nooruse faasi“ 30. eluaastani, mille järel saavutab see funktsionaalse kõrgtaseme ja algab aeglane stabiilsusperiood, mis kestab üle 30. aasta. Hilisemas eas hakkab närvisüsteem üha enam fragmenteeruma, mis on ka põhjus, miks selles eas sagenevad dementsus ja muud neuroloogilised haigused.
Teadlased rõhutavad, et aju areng ei ole sirgjooneline protsess, vaid koosneb lainelistest ja järskudest muutustest, mis sageli langevad kokku oluliste eluetappidega nagu puberteet või vananemisega seotud terviseprobleemid. Uurimus aitab paremini mõista, miks vaimuhaiguste ja mäluhäirete risk elu jooksul muutub ning kuidas aju eri vanuseetappides töötab.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (12)