Vastukaaluks loetelule sihtkohtadest, kuhu reisimist võiks 2026. aastal vältida, avaldas reisijuhtide kirjastaja Fodor’s nimekirja 10 kohast, mis pole veel Instagrami vallutanud ja kuhu inimesed võiksid rohkem reisida.

1. Madagaskar

Madagaskar, mida kutsutakse ka kaheksandaks mandriks, on uskumatult mitmekesise looduskeskkonnaga. Seejuures on üle 90% taime- ja loomaliikidest endeemilised ehk neid esineb ainult seal. Vaatamata erilisele loodusele, matkamisvõimalustele, randadele, sukeldumisele ja rikkalikule toidukultuurile külastab seda riiki vaid veerand miljonit reisijat aastas. Rohkem külastajaid tooks rohkem raha rahvusparkidele ja oleks ühtlasi täiendav põhjus, miks seda unikaalset loodust rohkem kaitsta.

Enne piletite ostmist tasub siiski uurida, kuidas olukord Madagaskaril parasjagu on. 2025. aasta septembri lõpus toimusid seal rahutused, mis viisid sõjaväelise riigipöördeni.

2. Ghizeri regioon Pakistanis

Pakistan on tänu Gilgit-Baltistani dramaatilistele maastikele ja kõrgetele mäetippudele viimasel ajal populaarsust kogunud. Kuid suure osa sellest tähelepanust saab Hunza org. Gilgit-Baltistani läänepoolseim Ghizeri piirkond jagab paljutki sellest, mis Hunza nii eriliseks teeb, kuid seal on veel üks huvitav nüanss – turismi veavad paljuski naised.

Patriarhaalses Pakistanis on naiste töötamine giididena või oma ettevõtte juhtidena maapiirkondades haruldane. Ghizeri turismi kujundatakse teadlikult nii, et see kaasaks kohalikke naisi ja tugevdaks kogukondi. Naisi näeb seal giididena ja pakutakse ka ainult naistele mõeldud ekskursioone..

3. Belau (Palau)

Rahvusvaheliselt tuntakse Vaikse ookeani keskel asuvat riiki enam Palau nime all. Belau on maa nimi kohalikus belau keeles.

Belau on maailma üks nooremaid riike, mis iseseisvus 1994. aastal. Belau saarestik hõlmab 340 saart, millest vaid 8 on asustatud. See on sihtkoht neile, kes armastavad kristallselgeid laguune, eraldatud džungliradu ja koskedega maastikke. Parema võrdluse puudumisel meenutab see kant pisut Filipiine, ainult et ilma rahvahulkadeta.

Turismi kaudu püütakse majandust elavdada, hävitamata seejuures habrast ökosüsteemi. Tegelikult hoolitakse seal loodusest lausa nii palju, et nad saabudes peate allkirjastama lubaduse, et käitute oma viibimise ajal ökoloogiliselt ja kultuuriliselt vastutustundlikul viisil.

4. Iraak

Iraagi vaatamisväärsuste loetelu venib pikaks, kuid hoolimata viimastel aastatel valitsenud suhtelisest stabiilsusest on ohtliku sihtkoha mainest raske vabaneda. Iraak ei pruugi olla sihtkoht päris igaühele ja nõuab ettevalmistust, kuid kogenumad reisijad võiks Iraaki reisimist kindlasti kaaluda.

(Kommentaariks: Iraak jaguneb reisimise mõttes kaheks: Iraagi Kurdistanis on oma viisa ja muus Iraagis oma viisa, mis vastastikku ei toimi)

5. Uganda

Uganda pakub reisijatele suurt mitmekesisust, seal leiab nii džungli, kõrged mäeahelikud, kosed kui avarad savannid,. Vahe Keenia või Tansaania rahvusparkidega seisneb selles, et seal saab sageli sõita tundide kaupa teiste sõidukitega kokku puutumata.

Uganda on ka gorillatuuride sihtkoht.

6. Tsuroka, Jaapan

Kui miljonid reisijad külastavad igal aastal Tokiot, Kyotot või Osakat, siis Honshu looderannikul asuvasse Tsuruokasse eksivad vaid vähesed. Umbes 200 aastat tagasi on Tsuroka võrreldav Kyotoga. Külastajad on aja jooksul kadunud, kuid linna sarm mitte.

Tsuroka on oluline sake tootmise piirkond, seal on looduslikud kuumaveeallikad, mitmekesine loodus ning ryokanid (Jaapani stiilis majutuskohad), mis konkureerivad Jaapani parimatega. Rohkem tähelepanu väärib ka Shojin Ryori, piirkondlik köök, mis on täiesti vegan ja kohalikust toorainest.

7. Mongoolia

Mongoolia on iga fotograafi unistus. See on suur riik, aga väga hõredamalt asustatud. Lisaks vähestele elanikele on riigis ka vähe külastajaid. Turismi vähesus on võimaldanud keskenduda traditsioonide ja eluslooduse säilitamisele ning edendada vastutustundlikku turismi. Sel aastal reisib Igavese Sinise Taeva maale umbes 1 miljon turisti.

8. Kanchenjunga ring, Nepal

Igal aastal meelitavad Nepali mäed sadu tuhandeid mägimatkajaid, kuid enamik inimesi läbib samu tuttavaid marsruute. Everesti ja Annapurna baaslaagrid ja nüüd ka Manaslu on muutunud väga rahvarohkeks ja teemaajades võideldakse majutuskohtade pärast. Kõrgmäestikumaastike tundlike ökosüsteemide säilitamiseks on vajalik rahvahulkasid hajutada. Õnneks on Himaalajas piisavalt radu, mis on sama muljetavaldavad, kuid kuhu satutakse harva. Nepali kaugemas idaosas asuv Kanchenjunga mäe ümber kulgev ring on üks neist.

Tiibeti, Ida-Nepali ja India Sikkimi vahele pressitud Kanchenjunga on maailma kõrguselt kolmas mäetipp. Sealsetel radadel matkates saab hotellide asemel magada traditsioonilistes teemajades või elanike kodudes, samas on ärgates endiselt võimalus näha selliseid tippe nagu Everest, Makalu ja Cho Oyu.

9. Suriname

Suriname on Lõuna-Ameerika väikseim ja pidevalt unustatud riik. Kuid see Amazonase vihmametsaga kaetud sihtkoht on pööranud uue lehekülje. Pärast narkokaubanduses süüdistatud diktaatori kukutamist valis Suriname omale esimese naispresidendi ning teatati pühendumusest kaitsta 90% riigi territooriumi katvat vihmametsa, edendades samal ajal riiki säästlikku ökoturismi.

Kohalikele see igal juhul meeldib. Ökoturism võimaldab arendada kohalikele elanikele kuuluvaid väikeettevõtteid.

Varem piirdus suurem osa Suriname turismist kruiisireisijatega, kes jõudsid vaevalt kaugemale kui pealinna Paramaribo koloniaalajastust pärit tänavad. Tänapäeval saab seigelda pealinnast kaugemale, et näha Suriname vihmametsa, mis on üks mandri puutumatumaid ja puutumatumaid, õppida tundma kohalikke külasid ja põlisrahvaste kultuuri. Surinaame on seiklusreiside sihtkoht, kuid iga külastus aitab kaitsta mandri looduskeskkonda ja bioloogilist mitmekesisust.

10. Bhutan

Kuni 1974. aastani oli Bhutan välismaailmast täielikult eraldatud, turism kuningriiki polnud võimalik. Televisioon ja raadio olid seal keelatud kuni 1999. aastani. Ka tänasel päeval kehtib Bhutanis maailma kõrgeim turismiviisa tasu (õieti küll Sustainable Development Fee ehk SDF), mis on 100 dollarit päevas inimese kohta.

Bhutanis on ainulaadne loodus ja budistlik kultuur ning majanduskasvu asemel väärtustatakse õnnetunnet. See ideoloogia laieneb paljuski ka turismitööstusele – turismil peab olema kodanikele positiivne mõju. Bhutan soovib vastu võtta rohkem reisijaid, aga ainult neid, kes suhtuvad sealsesse loodusesse ja kultuuri ülima austusega.

Vaata ka neid reisisoovitusi: