Oluline Vene-Ukraina sõjas neljapäeval, 27. novembril kell 20.57:
– Politico: USA nõuab Ukrainalt enne julgeolekugarantiide andmist rahulepinguga nõustumist;
– Ukraina õhurünnak tabas naftatehast Samara oblastis;
– Putin väitis, et Venemaa peatab sõjategevuse, kui Ukraina oma väed välja viib;
– Vene armee kaotas veel kaks lennukit;
– Zelenski: rahu saavutamine nõuab survet Venemaale, mitte Ukrainale;
– Rutte: Venemaal pole Ukraina NATO liikmeks saamise osas sõnaõigust;
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.
Politico: USA nõuab Ukrainalt enne julgeolekugarantiide andmist rahulepinguga nõustumist
USA välisminister Marco Rubio on öelnud Euroopa liitlastele, et Washington soovib Ukrainale julgeolekugarantiide andmise eeltingimusena, et too sõlmiks enne Venemaaga rahulepingu, teatas väljaanne Politico neljapäeval, viidates teemaga kursis olevatele Euroopa diplomaatidele. USA välisministeerium lükkas siiski need väited ümber.
Politico teatel olevat USA seda tingimust viimase nädala jooksul korduvalt rõhutanud USA ettepanekutes Kiievile. Nii kinnitas Rubio teisipäeval Euroopa ametnikega peetud telefonikõnes, et USA president Donald Trump nõustub Ukrainale pikaajaliste julgeolekugarantiide andmisega, “aga hiljem”.
Ukraina juhid on pidanud lääne julgeolekugarantiisid Venemaaga ettevalmistatava rahulepingu nurgakiviks, kuigi NATO liikmed on olnud raskustes, et välja mõelda, kuidas sõjast räsitud riiki kas sõjaliselt või luure abil toetada, kommenteeris Politico. Trump on öelnud, et ta ei kutsu Ukraina juhti Valgesse Majja enne, kui leping on allkirjastatud, märkis väljaanne.
Politico tõdes, et olukord muutub kiiresti ja Euroopa liitlased püüavad USA administratsiooni erinevaid sõnumeid lahti mõtestada. Rubio ütles Euroopa liitlastele ka, et julgeolekugarantiid Ukrainale on administratsiooni jaoks prioriteet ja eraldi küsimus teistest arutelupunktidest, milles on juba kokku lepitud, ütles teine Euroopa diplomaat ning lisas, et USA soovib kogu paketi kiiret valmimist.
USA välisministeerium lükkas siiski ümber väited Rubio sellisest nõudmisest Ukrainale.
“Välisministeerium on koos kogu Trumpi administratsiooniga selgelt rõhutanud, et julgeolekugarantiid peavad olema osa igast rahulepingust, nagu ta on järjepidevalt nii avalikult kui ka eraviisiliselt välja toonud,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Tommy Pigott.
Valge Maja rõhutas omalt poolt, et igal lõplikul rahuplaanil on julgeolekugarantiid. “Trumpi administratsioon on korduvalt, nii avalikult kui ka eraviisiliselt, kinnitanud, et igasugune kokkulepe peab pakkuma Ukrainale täielikke julgeolekugarantiisid ja heidutust,” ütles pressiesindaja Anna Kelly.
Eelmisel nädalal ringlema hakanud USA esialgsed rahuplaanid Vene agressioonisõja lõpetamiseks Ukrainas nõudsid Kiievilt oma sõjaväe piiramist 600 000 sõduriga, kehtestamata samal ajal Venemaa vägede suurusele piiranguid. Rubio ja teised USA ametnikud on seejärel kaitsnud 28-punktilist plaani kõneluste lähtepunktina, mitte kindla ettepanekuna.
Samas on Trumpi administratsioon läbirääkimistel üha enam kaldunud Ukraina täielikust toetamisest neutraalsema hoiaku poole, märkis Politico. Rubio ütles neljapäeval oma Euroopa kolleegidele, et USA-d ei peeta läbirääkimistel õiglaseks vahendajaks, kuna see annab Ukrainale nii sõjalist abi kui ka kehtestab Venemaa vastu sanktsioonid, väitsid kaks Euroopa diplomaati.
Samas seisab Trumpi administratsioon silmitsi teatava survega – isegi Kongressi vabariiklaste poolt –, et anda Ukrainale tugevad garantiid, et see saaks ära hoida uue Venemaa sissetungi, märkis Politico.
“Kui Ukraina peab [osast oma] territooriumist loobuma, peab sellega kaasnema näiteks viienda artikli julgeolekulepingud NATO ja Ameerika Ühendriikidega, sest see on ainus viis takistada Venemaal seda uuesti tegemast,” ütles esindajatekoja liige, vabariiklane Don Bacon, viidates sättele, mis nõuab NATO riikidelt üksteise kaitsmist rünnaku korral. “See on igasuguse lepingu lõppeesmärk,” lisas ta.
USA on alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris andnud Ukrainale ligi 67 miljardi dollari väärtuses sõjalist abi, kuigi suur osa sellest põhines eelmise presidendi Joe Bideni administratsiooni ajal tehtud otsustel. Sellest ajast alates on USA koostanud NATO riikidele plaani, mille kohaselt saavad üksikud Euroopa riigid osta Ukrainale Ameerika relvi.
Euroopas valitseb siiski mure, et Trumpi administratsioon on oma rahuettepanekutega kallutamas kaalukaussi Venemaa poole. “Mitte midagi inimõiguste, humanitaarõiguse, rahvusvahelise õiguse ega põhimõtete kohta,” ütles neljas Euroopa riigi diplomaat rahuplaani kohta. “See loob uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mis on täis auke,” tõdes ta.
NATO peasekretär tunnustas Trumpi püüdlusi Ukraina sõja lõpetamisel
NATO peasekretär Mark Rutte tunnustas neljapäeval USA presidendi Donald Trumpi püüdlusi lõpetada Ukraina sõda, mis on Euroopa ohvriterohkeim konflikt pärast Teist maailmasõda.
“Rahuprotsess on saanud sisse tohutu uue hoo ning selle eest soovin ma tunnustada USA presidenti Trumpi,” ütles Rutte ajakirjanikele Islandi visiidi ajal, kus kohtus peaminister Kristrún Frostadóttiriga.
USA pakutud relvarahu on andnud läbirääkimistele uue hoo ning Venemaa, Ukraina, Washingtoni ja Euroopa ametnikud täpsustavad tingimusi kõnelustel, mis toimuvad nii Genfis kui ka Abu Dhabis.
Washington ei ole oma viimast kava avalikustanud, kuid Trump on nimetanud seda varasema 28-punktilise ettepaneku “viimistletud” versiooniks. Selle ettepaneku lükkasid Kiiev ja tema Euroopa liitlased kindlalt tagasi, nimetades seda Kremli soovinimekirjaks.
Kreml on teatanud, et suhtub uuendatud kavasse osaliselt “positiivselt”, kuid teised punktid vajavad täiendavat arutelu.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski on samal ajal öelnud, et kava “põhimõtted” võivad viia “sügavamate kokkulepeteni”.
USA erisaadik Steve Witkoff külastab järgmisel nädalal Moskvat, et kohtuda Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Putin väitis, et Venemaa peatab sõjategevuse, kui Ukraina oma väed välja viib
Venemaa režiimi juht Vladimir Putin väitis neljapäeval, et Moskva lõpetab oma sõjategevuse Ukrainas, kui Kiiev viib väed välja territooriumitelt, mida Moskva enda omaks peab.
“Kui Ukraina väed lahkuvad territooriumitelt, mida nad hoiavad, siis me peatame lahingutegevuse. Kui nad seda ei tee, siis saavutame oma eesmärgi sõjalisel teel,” seletas Putin.
Ukraina õhurünnak tabas naftatehast Samara oblastis
Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva õhurünnaku Venemaa Samara oblastis asuvale Novokuibõševski naftarafineerimistehasele.
Väljaanne Radio Svoboda (Raadio Vabadus) vahendas sotsiaalmeediakanali Astra analüüsi pealtnägijate videotest, mille kohaselt registreeriti öösel Novokuibõševski kohal taevas vähemalt kolm plahvatust.
Esimene neist toimus õhus umbes pooleteise kilomeetri kõrgusel. Teine, samuti horisondi kohal, oli tõenäoliselt seotud õhukaitse tegevusega Novokuibõševski naftatöötlemistehasest lõunas. Kolmas, kõige eredam sähvatus, registreeriti rafineerimistehase territooriumil. Avaldatud kaadrid näitavad eredat kuma, mis pärineb töötlemisüksuste piirkonnast.
НПЗ был целью ночной атаки на Новокуйбышевск Самарской области, — OSINT-анализ ASTRA
Как установила ASTRA по видео очевидцев, вспышки после атаки на Новокуйбышевск Самарской области в ночь на 27 ноября возникли непосредственно над местным НПЗ.
Так, на кадрах, которые сняты с… pic.twitter.com/IsI2Ci9Ngw
— ASTRA (@astrapress_ru) November 27, 2025
Vene suurimale naftafirmale Rosneft kuuluv Novokuibõševski naftatöötlemistehas on üks piirkonna suurimaid naftarafineerimisrajatisi. Samara oblasti võimud pole droonirünnaku kohta veel kommentaare andnud.
Ukraina rünnakuid fikseeriti öösel veel mitmes Venemaa regioonis.
Pensa oblastis kukkus Tamala külla droonitükke. Tühja ühekorruselise hoone katus sai kahjustada ja plahvatuslaine purustas lähedalasuva elamu aknad, teatas kuberner Oleg Melnitšenko. Ta ütles, et ohvreid pole ja külas on välja kuulutatud eriolukord.
Belgorodi oblastis said kannatada energeetikaobjektid. Kuberner Vjatšeslav Gladkov ütles, et kahju hinnatakse hommikul ja kirjeldas olukorda äärmiselt pingelisena. Ta kommenteeris ka mobiilse interneti katkestust, omistades selle turvameetmetele, kuid tunnistas, et see segas ka riiklikku häiresüsteemi. Kuberner ütles, et võimud püüavad leida kompromisslahendust.
Venemaa kaitseministeeriumi andmetel peeti öö jooksul kinni ja hävitati kokku 118 Ukraina drooni. Agentuuri andmetel tulistati Belgorodi oblasti kohal alla 52, Kurski oblasti kohal 26 ja Samara oblasti kohal 18 drooni. Rünnakute tõttu kehtestasid Samara, Saratovi, Tambovi, Pensa ja Kaluuga lennujaamad õhusõidukite saabumisele ja lahkumisele piirangud.
Vene armee kaotas veel kaks lennukit
Ukraina relvajõudude kindralstaap teatas veel kahe Vene sõjalennuki hävitamisest, tõenäoliselt on tegemist teisipäeval Taganrogi lennuväljal tabamuse saanud lennukitega.
Kindralstaabi igahommikuse ülevaate kohaselt lisandus Vene sõjakaotuste statistikas Venemaa relvajõudude hävinud sõjatehnika loendisse veel kaks lennukit ning nüüd on venelased alates täiemahulise sissetungi algusest kaotanud kokku 430 lennukit.
Staap ei täpsustanud, millistest lennukitest jutt käib, kuid pärast teateid eksperimentaalse Vene lennuki A-60 tõenäolisest pihtasaamisest 25. novembril Taganrogi lennukiremonditehases ei uuendatud Venemaa lennukahjude statistikat, märkis väljaanne LIGA.net. Sama ettevõte remondib ja moderniseerib ka radarlennukeid A-50 ja Venemaa strateegilisi pommitajaid Tu-95MS.
LIGA.net toob ka välja, et Ukraina droonivägede ülem Robert Brovdi kirjutas äsja sotsiaalmeedias “kallist parkimisest” Taganrogis, kus olevat saanud tabamuse lennukid A-60 ja Il-76. “Ja angaaris on boonus, mis jääb ilmselt kulisside taha,” seisis sõnumis.
LIGA.net meenutas, et ööl vastu 25. novembrit korraldas Ukraina Venemaa vastu suure õhurünnaku, milles kasutati sadu droone, eelkõige olid rünnaku all Taganrog ja Krasnodari piirkond. Seejärel kinnitas kindralstaap rünnakut Vene Föderatsiooni vastu, milles kasutati Ukraina enda toodetud relvi – rakette Neptun ja Bars. Taganrogi lennukiremonditehase rünnaku tagajärjel tõenäoliselt pihta saanud A-60 on eksperimentaalne Vene lennuk – laserrelvadega õhulabor.
Zelenski: rahu saavutamine nõuab survet Venemaale, mitte Ukrainale
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rõhutas kolmapäeval oma videopöördumises, et rahu saavutamine nõuab survet Venemaale ja mitte Ukrainale.
“Praegu on iga likvideeritud Vene okupant, iga ukrainlaste poolt tagasi löödud Vene rünnak, iga hävitatud Vene tehnikaühik ja iga meie tehtud süvalöök – argumendid, mis näitavad, et Ukraina kõrval tasub seista, Ukrainat tasub aidata. Samuti seda, et rahu nimel ei tule survestada mitte Ukrainat, vaid Venemaad ehk ainsat põhjust, miks see sõda venib,” rääkis Ukraina riigipea.
Zelenski tänas kõiki Ukraina sõdureid ja kõiki, kes toetavad Ukraina armeed ja riiki.
“Venelased levitavad kogu maailmas narratiivi, et Ukraina väidetavalt ei suuda end kaitsta. Nad räägivad, et Ukraina sõjamehed ei suuda end kaitsta. Ukraina armee igapäevased lahingutulemused, meie erivägede igapäevased saavutused ja meie kaugrünnakud – need kõik on tõendiks, et Ukraina suudab oma huve kaitsta,” rõhutas president.
Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles omakorda, et Ukraina kasutab iga võimalust – isegi kõige väiksemat – õiglase rahu saavutamiseks ning on ülioluline mitte lasta kellelgi kujutada Ukrainat või Euroopat rahu takistustena.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas kolmapäeval, et Euroopa jätkab Ukraina toetamist ja Venemaale surve avaldamist kuni õiglase ja kestva rahu saavutamiseni, nimetades USA uuendatud plaani sõja lõpetamise alguspunktiks.
“Ma tahan kohe alguses selgelt öelda: Euroopa seisab Ukraina kõrval ja toetab Ukrainat igal sammul,” ütles von der Leyen Euroopa Parlamendi liikmetele.
Euroopa on püüdnud Kiievit toetada ja oma mõjuvõimu kehtestada pärast seda, kui USA esitas sõja lõpetamise kava, mis soosis tugevalt Venemaa nõudmisi.
Von der Leyeni sõnul on läbirääkimised USA kava täpsustamiseks hakanud looma alust võimalikuks kokkuleppeks, kuid ta hoiatas, et Venemaa ei näita mingeid märke tegelikust soovist sõda lõpetada.
Rutte: Venemaal pole Ukraina NATO liikmeks saamise osas sõnaõigust
NATO peasekretär Mark Rutte teatas kolmapäeval, et Venemaal ei ole sõnaõigust Ukraina ühinemise osas alliansiga ja see otsus sõltub ainult liikmesriikide üksmeelest.
Kommenteerides intervjuus väljaandele El Pais Venemaa jõupingutusi takistada Ukraina liitumist lääneriikide sõjalise liiduga, meenutas Rutte, et Venemaal pole häält ega vetoõigust selle üle, milline riik saab NATO liikmeks.
Rutte toonitas samal ajal, et alliansi sees peavad liitumisotsused olema ühehäälsed.
“Washingtoni tippkohtumisel otsustasime, et Ukraina on pöördumatul teel NATO suunas. Samal ajal on mitmed liitlased, kelle hulgas USA, öelnud, et on praegu Ukraina liitumise vastu,” tunnistas alliansi peasekretär.
Rutte sõnul tuleb USA rahuplaaniga anda Ukrainale piisavalt usaldusväärsed julgeolekutagatised, et Venemaa ei üritaks Ukrainat kunagi uuesti rünnata, kui NATO liikmeks saamine pole võimalik.
“Esimene küsimus on, kuidas hoida Ukraina relvajõud tugevana. Teine on see, mida suudab pakkuda tahtekoalitsioon. Kolmas on see, mida panustab USA, kuna president Donald Trump oli enne Vladimir Putiniga kohtumist Alaskal öelnud, et tahab olla seotud julgeolekutagatistega. See arutelu käib,” seletas Rutte.
“Washingtoni 1949. aasta leping lubab NATO sõjalise liiduga liituda igal Euro-Atlandi piirkonna riigil. Kuid ilma kõigi liitlaste üksmeeleta pole see võimalik,” sõnas peasekretär.
Rutte väljendas ka veendumust, et Venemaa jääb Euroopale pikaajaliseks ohuks.
“Kui Vene president on valmis ohverdama miljon oma inimest selle ajaloo korrigeerimise eksiarvamuse nimel, siis peame olema valmis. Seetõttu peame kulutama oma kaitsele palju rohkem. Rahuplaan ei muuda hinnangut, et Venemaa on pikaajaline oht Euroopale,” ütles peasekretär.
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov teatas, et Ukraina ja USA delegatsioonid jõudsid Genfis vastastikusele mõistmisele rahulepingu võtmetingimustes. Kokkulepete lõppfaasid toimuvad eeldatavasti president Volodõmõr Zelenski eelseisva Ühendriikide visiidi ajal, mis toimuks veel novembris.
Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja andmetel paigutatakse Euroopa Liitu ja sõjalist liitu NATO puudutavad küsimused rahuplaanis nii-öelda eraldi läbirääkimiste rajale.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 169 690 (võrdlus eelmise päevaga +1140);
– tankid 11 373 (+1);
– jalaväe lahingumasinad 23 628 (+3);
– suurtükisüsteemid 34 709 (+21);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1550 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1253 (+1);
– lennukid 430 (+2);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 85 174 (+214);
– tiibraketid 3995 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 351 (+109);
– eritehnika 4008 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.