Äsja lõppes Tallinna kesklinnas üle aasta kestnud Lastekodu tänava remont, kuid linnal on ohtralt etteheiteid tänavat remontinud ettevõttele. Ehitusfirma kinnitusel on aga enamik puuduseid praeguseks likvideeritud või saavad peagi parandatud.
“Meil on tõsiseid etteheiteid töövõtjale. Tähtaeg oli eelmise nädala lõpul. Kahjuks oleme pidanud tuvastama, et väga palju on seal puuduseid, mille osas esitame töövõtjale pretensioonid ja puuduste likvideerimise,” rääkis linna keskkonna- ja kommunaalameti teenistuse juht Elari Udam.
Lastekodu tänava ehitustöid teostas AS TREF Nord ja Magma AS keskkonna- ja kommunaalameti tellimusel. Ehitusjärelevalvet tegi TPJ Inseneribüroo OÜ.
Eelkõige on kommunaalamet rahuolematu tööde kvaliteediga.
“Meile jäi mulje, et võib-olla suvel oleks pidanud intensiivsemalt tegutsema. Lõpufaasis see intensiivsus oli väga suur, aga meile tundub, et selle võrra on kannatanud kvaliteet. Loodame, et töövõtjal on võimalus see ära parandada. Hetkel on vara täpsemalt öelda, millal miski täpsemalt korda saab,” ütles Udam.
Lastekodu tänava rekonstrueerimine 30.10.2025 Autor/allikas: Priit Mürk/ERR
Ehitusfirma: enamik puuduseid on likvideeritud või veel parandamisel
TREF Nordi juhatuse liige Jaanus Taro peab etteheiteid kurvastavaks, kuna Tallinna kesklinna kitsastes tingimustes toimunud mahukad ehitustööd valmisid pidevas koostöös tellija ning inseneri esindajatega.
“Teostatud tööde kvaliteet on hea ning kõigile kehtivatele nõuetele vastav. Loomulikult tekib sellises mahus tööde teostamisel ka mõningas mahus puuduseid, mis antud objektil on valdavalt põhjustatud juba valmis ehitatud tööde kahjustamisest liiklejate poolt,” märkis Taro kirjalikus kommentaaris.
Taro sõnul tegid tellija ja inseneri esindajad eelmise nädala alguses objekti eelülevaatuse, kus said puudused fikseeritud ning töövõtja ka likvideeris loetletud puudustest enamiku eelmise nädala jooksul.
Selle nädala teisipäeval toimus objekti lõppülevaatus tellija ja inseneri osalusel, misjärel koostati vaegtööde nimekiri veel täiendavalt parandamist vajavatest töödest, näiteks mulla lisamine mõningatesse haljasala servadesse.
Samuti fikseeriti mõned äravajunud kiviparketi osad, mille ehitaja on praeguseks suures osas taastanud. Õigeks rihiti ka osa kaevuluuke.
“Neli sõidutees olevat veidi vajunud kaevuluuki otsustati jätta kevadeni jälgimise alla, et siis vajadusel parim võimalik remondimeetod kasutusele võtta. Ükski mainitud väheldastest puudustest ei takista objektil ohutut liiklemist ega rajatud tänavate hooldamist,” kinnitas Taro.
Ka vaegnägijatega on kivikatete parandustööde osas Taro kinnitusel konsulteeritud ning lisatööd saavad sel nädalal tehtud.
“Arvestades, et kõik eelmainitud puudused moodustavad alla 0,1 protsendi tööde mahust ning kogu meeskond on teinud kõik endast oleneva, et tagada objekti kvaliteetne ning tähtaegne valmimine on tellija esindaja mainitud seisukohad eriti kahetsusväärsed,” lisas Taro.
Ekspert: Liivalaia ja Kristiine ristmiku remont tuleb rohkem läbi mõelda
Valimiste eel teemadena esile kerkinud Liivalaia tänava ja Kristiine ristmiku remonti nimetab Udam reaalseteks objektideks, millel on ka Euroopa Liidu rahastus. Kas trammitee ära jätmine rahastusotsust muudab, veel ei tea.
Tehnikaülikooli lektor ja volitatud teedeinsener Ain Kendra ütles, et tema ei julgeks Liivalaia ega ka Kristiine ristmiku remonti enne ette võtta, kui on läbi mõeldud, kuidas autoliiklust remondi ajaks suunata.
“Kristiine ringi rekonstrueerimise mõte – ta tegelikult piirab liiklust, sest ringristmiku läbilaskevõime on 4000-5000 autot tunnis, praegu on 7000. Osa sellest seltskonnast, kes läbi pääseb, ringiga sealt läbi ei pääse,” märkis Kendra.
“Selles mõttes saan aru, et Kristiine ringi ja Liivalaia trammi tuleb koos käsitleda. Enne, kui seda käima lükata, tuleb lahendada, kust liiguvad need, kellele see tramm pole lahendus,” lisas teedeinsener.
Trammiliikluse pikendamise ideed Kendra toetab, teisiti tuleb aga tema hinnangul lahendada kergliiklusteed.
“Mulle ei meeldi, et kergliiklusteed peaks olema põhimagistraaliga samas koridoris. Mina ütleks, et kergliiklus tuleb igal võimalikul juhul tuua kõrvaltänavatele, aga täna on kergliikluse võimalus minu jaoks raudteetammiga paralleelsete trasside kasutuselevõtus Tehnika tänaval ja Tallinna-Keila raudtee ääres,” arutles Kendra.
“Üks raske küsimus on, kas tõuks tohib kõnniteel kulgeda. See pole Tallinna otsustada, see on Toompea otsustada, põhimõtteliselt see tuleks ära lahendada,” rõhutas Kendra.