Lahingutegevuse järgi ei ole alust arvata, et Ukrainas oldaks rahule lähemal kui kuu aja eest ning Venemaa jätkab talvisel ajal rünnakuid Ukraina tsiviiltaristule, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.
Novembri lõpus on põhitähelepanu koondunud USA ja Euroopa Liidu pakutud rahuplaanidele ja nende erinevate punktide lahkamisele. “Samas ei saa kuidagi öelda, et Ukraina territooriumil see agressioon annaks mingit alust arvata, et oleme rahule lähemal, kui olime kuu aega tagasi,” rääkis Kiviselg.
Venemaa jätkab igapäevaseid õhurünnakuid Ukraina territooriumil, enamasti eesmärgiga rünnata tsiviiltaristust, et muuta ukrainlaste külmaperioodi üleelamine võimalikult ebamugavaks ja survestada niimoodi kaudselt rindeüksusi.
“Samas ukrainlased omalt poolt on viinud läbi mehitamata õhusõidukitega edukaid rünnakuid Vene Föderatsiooni sügavusse, neil on õnnestunud tungida päris Venemaa südamesse ja rünnata Moskva piirkonnas olevat Šatura soojuselektrijaama, mis tagas Vene pealinnale nii sooja kui valgustust,” rääkis Kiviselg.
Lisaks on Ukraina relvajõududel õnnestunud tabada Venemaa strateegilisi sihtmärke Taganrogis Rostovi oblastis, kus rünnati lennukite remondi ja droonide tootmise tehaseid. Selle käigus said tabamuse muuhulgas eksperimentaallennukeid A-60 ja A-100LL, kuid olulisem on veel, et tehases remonditakse ja moderniseeritakse muuhulgas strateegilisi pommitajaid Tu-95MS, millega viiakse tavaliselt Ukraina territooriumil läbi rünnakuid tsiviilobjektide vastu, ja eelhoiatus- ja juhtimislennukeid A-50.
Rindel jätkuvad igapäevased lahingud ning nendes on Vene relvajõud novembrikuu jooksul kaotanud hukkunutena keskmiselt 350 inimest päevas, mis teeb ühes kuus hukkunute kogukaotuseks ligikaudu 10 500 inimest.
Sellele lisanduvad veel haavatud ja vigastatud, mida tavaliselt arvestatakse suhtega kolm haavatut-vigastatut ühe hukkunu kohta. Sedasi arvutades on Vene relvajõudude novembrikuu kaotused ligikaudu 30 000 inimest, mis on sellise suurusjärguna püsinud juba pikemat aega. Vene relvajõud on novembris praeguse seisuga suutnud vallutada ligikaudu 430 ruutkilomeetri, mis kaotustega kõrvutades teeb 22 langenut ühe ruutkilomeetri kohta.
Samas ei ole Vene relvajõud viimase nädala jooksul ühtegi strateegiliselt märkimisväärset asulat vallutada suutnud. Pokrovsk on jätkuvalt mõningal määral Ukraina relvajõudude valduses, ehkki nende poolt kontrollitav ala väheneb pidevalt.
“Täna on Ukraina relvajõud veel Pokrovskis olemas ja viivad läbi ka nii-öelda lokaalse iseloomuga vasturünnakuid. Seal selline kassi-hiire mäng jätkuvalt käib,” rääkis Kiviselg.
Samuti pole teateid põhja pool oleva Kupjanski täielikust langemisest, kuigi asula on suure Vene vägede surve all, nagu ka Pokrovskist sadakond kilomeetrit edelas olev Huljaipole.
Samal ajal paneb Vene õhuvägi toime ka piiririkkumisi: 24.–25. novembril sisenesid kaks Vene drooni Rumeenia ning kuus Moldova õhuruumi.
“See jätkuvalt demonstreerib Vene Föderatsiooni hoolimatust oma naabrite osas,” ütles Kiviselg.