Nõrgad kereosad, rikutud mootorid, hoolduse puudumine ja kontrollimatud heited loovad ohtliku kombinatsiooni. Õliplekid, naftalekked või jäätmeõlide sattumine merre võivad mõjutada mitut riiki mõne tunni jooksul, põhjustades püsivat kahju merelisele elustikule, korallidele, rannikuökosüsteemidele ja kalandusele. Ka merealused infrastruktuurid – elektrikaablid, telekommunikatsiooni võrgud või gaasijuhtmed – ei ole ohutud: üks hõõruva ankruga nõrgenenud laev võib tekitada tõsiseid ja kulukaid kahjustusi.
Selle olukorra keerukust suurendab veel kasvav oht: Vene kummituslaevastik, mis koosneb vanadest laevadest, mida kasutatakse Venemaal sanktsioonide all olevate naftatoodete ekspordiks. Need laevad töötavad jälgimissüsteemidest väljaspool, on sageli kindlustuseta ja nende puhul ei tehta ametlikke inspekteerimisi. Laevade halb tehniline seisund suurendab keskkonnaõnnetuste tõenäosust, samas kui nende registreerimata staatus muudab hädaolukorras reageerimise keeruliseks. Soomes Helsingis asuva Energia ja puhta õhu uurimiskeskuse (Centre for Research on Energy and Clean Air) andmetel võib ühe sellise tankerist põhjustatud õlireostuse likvideerimine maksta kuni 1,4 miljardit eurot, mida peaksid kandma Euroopa rannikuriigid (k.a Balti riigid).
Hiljutised juhtumid illustreerivad seda ohtu. Aasta tagasi purunes Musta mere piirkonnas vene tanker Volgoneft 212, vabastades kütuseõli, mis saastas Krimmi randu. Läänemeres kaotas tanker Eventin, mis vedas 99 000 tonni õli, manööverdamisvõime ja vajas hädaolukorras ümberveetamist. Tankerit Eagle S kahtlustatakse allveekaablite kahjustamises Soome ja Eesti vahel. Põhjas raporteeriti, et Innova jättis Šotimaa ranniku lähedale 23kilomeetrise õlijälje, samal ajal kui Aruna Gulcay laeva kahtlustatakse massilistes leketes Aadria merel. Paljud nendest juhtumitest hõlmavad laevu, mis on otseselt või kaudselt seotud Vene kummituslaevastikuga.
Nende ohtude maandamiseks võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) 2023. aastal vastu ühise määratluse registreerimata laevade kohta ja käivitas 2025. aastal regulatiivse selgitustöö, et tugevdada lipuriikide ja rannikuriikide kohustusi. ÜRO mereõiguse konventsioon (UNCLOS) nõuab juba ranget järelevalvet, et vältida olulist reostust – kohustust, mida Läänemere ja Põhjamere riigid on otsustanud rangelt täita.
Seetõttu on laevastike moderniseerimine ja standardite range järgimine üliolulised. Nende merede kaitsmine tähendab, et mõned vananenud laevad – olgu need traditsioonilised või kummituslaevastiku osad – ei põhjustaks pöördumatut kahju Euroopa kõige tundlikumatele merelistele keskkondadele.