„Tuleb tõdeda, et moslemiriikide arstid olid äärmiselt üllatunud kuuldes seetõttu Ukrainas vähktõve ja suremuse statistikat, sest see haigus on idas haruldane ja kui leitakse, siis ravitakse seda kergesti. Ometi pole meie riigis ja Läänes nii lihtsa vähiravi kohta peaaegu mingit infot, inimesed surevad jätkuvalt sadade tuhandete kaupa. Paast on vähi ennetamise ja ravi retsept,“ jätkub postitus. Järgneb pikk tekst paastumise viiside kohta.

Postituse teises pooles väidetakse, et õige puuviljade söömine on tõhus vähiravi, mis töötab 80% juhtudest. See olevat doktor Stephen Maci „ebatraditsiooniline viis“ vähiraviks.

Sama teksti on postitanud hiljem teisedki Facebooki kasutajad. Facebooki andmetel on postitustel kokku vähemalt 1019 jagamist.

Eestikeelne vigane tekst on tõenäoliselt otsetõlge vene või inglise keelest, sest samasugused postitused levivad üle maailma hiljemalt 2019. aastast. Algne ingliskeelne tekst doktor Maci mainimisega, mis räägib puuviljade söömisest, ilmus hiljemalt 2010. aastal ja levis esmalt e-posti teel. Projekt Skeptic’s Dictionary tuvastas, et selle autor nimetab varasemates teksti versioonides Maci „sõbraks, kellega ta tutvus Piibliõpingute kursusel“. Hiljemalt 2019. aastal lisandusid algsele tekstile väited araabiamaade ja paastumise kohta.

Kas araabimaades on vähki vähem kui mujal?

Kuigi statistilised andmed esmapilgul justkui kinnitaks, et araabimaades või laiemalt „idas“ on vähk haruldane haigus ja et seda esineb vähem kui mujal, on see tugevalt eksitav. Lisaks vähijuhtude statistikale on oluline võtta arvesse rahvastike keskmist eluiga, sest vähk esineb sagedamini kõrgemas eas inimestel.

Faktikontrollimise väljaanne Provereno analüüsis eelmisel aastal Maailma Vähiuuringute Fondi 2022. aasta andmeid. Siiani uuemaid andmeid avaldatud ei ole.

Vähi esinemissagedus on Maailma Vähiuuringute Fondi andmetel kõrgeim Taanis (100 000 elaniku kohta 334,9 juhtu), Iirimaal ja Belgias. Kõige vähem vähijuhte on Nigeris (100 000 elaniku kohta 76,4 juhtu), Gambias ja Tadžikistanis. Nende andmete põhjal võib tunduda, et vähki esineb tõepoolest mitte-moslemiriikides rohkem, ent siin ei ole arvestatud rahvastiku vanuselise koosseisuga.

Vähki diagnoositakse enamasti vanemas eas. Kõige levinumad vähivormid on kopsuvähk, rinnavähk ja eesnäärmevähk. Neid diagnoositakse keskmiselt vastavalt 71-, 62- ja 66-aastastel. Seejuures on Nigeris keskmine eluiga vaid 52–53 aastat ning üle 65-aastaseid on riigis vaid 2% elanikkonnast. Gambias on eakate osakaal sama, Tadžikistanis 3%. Näiteks Poolas ja Horvaatias on seevastu ligi viiendik rahvast vanemad kui 65. Ka vananeva elanikkonnaga Jaapanis, kus 30% elanikest on üle 65 aasta vanused, on vähi esinemissagedus pea kolm korda kõrgem kui Nigeris.

See tähendab, et Niger, Gambia, Tadžikistan ja teised vähem arenenud riigid on vähijuhtude arvu poolest viimaste seas põhjusel, et enamik elanikest ei ela vanuseni, mil tavaliselt vähki diagnoositakse. Vähiuuringute Fond peab üheks olulisemaks vähi esinemissageduse ennustajaks inimarengu indeksit, mille üks komponent on pikk ja tervislik eluiga.

Seda kinnitavad ka andmed levinumate vähivormide kohta eri riikides. Nigeris on esikohal rinnavähk, mis ei erine globaalsest statistikast, kuid teisel kohal on maksavähk, mis maailmas ei kuulu isegi viie kõige levinuma vähivormi hulka. Maksavähk on iseloomulik eakatele, kuid C-hepatiidiga patsientidel areneb see juba alates 30. eluaastatest. Erinevate hinnangute järgi põeb kuni 7% Nigeri elanikkonnast hepatiiti ja seetõttu on nad vastuvõtlikud varajasele maksavähi tekkele. Maailma statistikast eristub ka emakakaelavähi ja munasarjavähi levimus Nigeris. Emakakaelavähi peamine põhjus on HPV. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab, et võitlus HPV vastu ja seega ka emakakaelavähi leviku vähendamine on eriti oluline just Sahara-tagustes riikides.

Veel näiteks Saudi Araabias, kus on võrreldes Euroopa riikidega vähem eakaid, kuuluvad viie levinuima vähivormi hulka leukeemiad ja Mitte-Hodgkini lümfoomid, mis on iseloomulikumad noorematele inimestele võrreldes kopsu-, rinna-, eesnäärme- ja soolevähiga. Euroopas domineerivad aga kopsu-, rinna-, soole- ja eesnäärmevähk, mis saadakse peamiselt vanemas eas.

Seega väide, et moslemiriikides esineb vähki vähem, on formaalselt küll tõene, kuid põhjus ei ole ei religioonis ega väidetavas tervislikumas eluviis. Põhjus on rahvastiku koosseisus. Kuna vähk on palju levinum just vanemaealistel, diagnoositakse seda vanema elanikkonnaga riikides paratamatult rohkem. Lisaks madalama sissetulekuga riikides on tervishoiusüsteem, haiglavõrgustik ja diagnostikavõimalused nii palju väiksemad, et paljud vähijuhud ei jõuagi diagnoosini.

Andmed ei kinnitasedagi, et moslemiriikides ravitakse vähki paremini või neis sureb vähki vähem inimesi. Kuigi globaalsed andmed pole täielikud, ei ole moslemiriikides vähi tõttu surmajuhtumeid vähem kui teistes riikides, sõltumata usutunnistusest.

Pole teaduslikult tõestatud, et paastumine raviks vähki.

Ükski keha rakk ei saa toimida ilma glükoosita, ent vähirakud vajavad energiaks seda umbes 200 korda rohkem kui tavalised rakud. Kaasaegsed teadusuuringud keskenduvadki kiire glükolüüsi ehk glükoosi lõhustumisele n-ö pidurdamisele. Enamik sellistest katsetest ja uuringutest on alles laborifaasis, seega selle ravimeetodi tõhusus ja ohutus ei ole veel tõendatud. Tavaline paast kiiret glükolüüsi aga peatada ei suuda ja vähirakud võivad glükoosi puudumisel ümber lülituda teistele allikatele, näiteks uridiinile.

Küll aga on leitud, et korrektne paastumine võib leevendada keemiaravi mõjusid ja aidata ennetada rinnavähki põdenud patsientide haiguse kordumise tõenäosust.

Vähipatsientidel on paastumisele ka vastunäidustusi. Näiteks vähikahheksia korral, mis tähendab sisuliselt kõhnumist. Olenevalt kasvaja kohast esineb seda 13-61% patsientidest. Paast on keelatud enamgi levinud sarkopeenia korral, mis on vananemisega seotud lihasmassi hääbumine ja lihasjõu vähenemine.

Ei ole ka teaduslikke tõendeid, et tühja kõhuga puuviljade söömine raviks vähki. Ekspertide sõnul aitab tervislik toitumine, sh puuviljade tarbimine ennetada vähki ja võib toetada raviprotsessi, kuid ei ole see vähiravi.

Enne dieedi muutmist soovitavad eksperdid vähipatsientidel igal juhul pidada nõu arstiga, sest paastumine jms võib olla ohtlik.

Otsus: vale. Moslemiriikides ei ole vähk haruldane või lihtsalt ravitav haigus. Haigusjuhte on seal vähem, sest enamasti on neis riikides keskmine eluiga madalam kui näiteks Euroopa riikides. Paastumine ega tühja kõhuga puuviljade söömine ei ravi vähki.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (3)