Komisjon tõdes siiski, et kliendil ei olnud kohustust iseseisvalt sõiduplaani võimalikku muutust jälgida. Tegemist oli regulaarse reisijaveoga, mille sõiduplaan on tavaliselt kehtestatud pikemaks perioodiks, mistõttu ei olnud mõistlik eeldada, et ajakavas tekib muudatus. Piletil oli selgelt näidatud väljumisaeg 11.36, ilma et oleks viidatud võimalikele muutustele.
Edasi hindas komisjon, kas kliendil on õigus nõuda Elronilt kahju hüvitamist alternatiivtranspordi, antud juhul taksosõidu, kulude katteks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt peab kahju hüvitamine asetama kahjustatud isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju tekitav asjaolu ei oleks toimunud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et kahju tuleb hüvitada ainult siis, kui see on otseselt seotud asjaoluga, millele vastutus põhineb.
Komisjon leidis, et kliendi kahju tekkis otseselt Elroni lepingu rikkumise tõttu. Rongiettevõtte kohustuse mittetäitmise tõttu pidi klient leidma alternatiivse transpordi, et sihtkohta jõuda. Kliendi esitatud taksoarve tõestas, et ta sõitis 1. septembril Tallinnast Balti jaamast Narva-Jõesuusse ja tasus selle eest 170,50 eurot.
3. septembril lubas Elron kliendi kulud katta, kuid hilisemalt samal päeval saadetud e-kiri teatas, et taksokulusid ei hüvitata. Elron väitis komisjonile, et taksoarve hüvitamine toimus kaks päeva hiljem, mistõttu ei saa seda pidada kaupleja nõusolekuks. Komisjoni hinnangul ei olnud see seisukoht õigustatud.
Kuna klient sõitis taksoga Narva-Jõesuusse, kuid ostis piletid Tallinnast Narvasse, säästis ta Narvast Narva-Jõesuusse sõidu kulu, mis hinnati 11 euroks. Komisjoni otsuse kohaselt tuleb see summa kliendi nõudest maha arvata, jättes talle õigus nõuda Elronilt kahju hüvitamist summas 159 eurot.
Kui pooled komisjoni otsusega ei nõustu ja seda ei järgi, võivad nad pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.