Soome majandus vajus taas langusse, kuigi majanduskasv pidi nurga taga olema.
„Lootused, et Soome majanduskasv aasta lõpu poole kiireneb, võib nüüd lõpuks maha matta,” ütleb teenindussektori tööandjate ühenduse Palta peaökonomist Martti Pykäri.
Isegi suvel, vaid paar kuud tagasi, tehtud prognoosid on osutunud liiga optimistlikeks. Sügis on olnud oodatust nõrgem, vahendab Helsingin Sanomat.
See tähendab, et kogu 2025. aasta jääb nullkasvu aastaks ehk palju nõrgemaks kui oodatud. Ka järgmise aasta kasvuprognoose tuleb Pykäri hinnangul taas allapoole tõmmata.
Viimase pettumuse taga on Soome Statistikaameti eile reedel avaldatud andmed. Need näitavad, et Soome sisemajanduse koguprodukt (SKP) on nüüdseks kaks kvartalit järjest langenud. See vastab majanduslanguse definitsioonile.
Viimati oli Soome majanduslanguses 2023. aasta sügisel.
Värsked andmed näitavad, et juulis-septembris kahanes SKP eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti ja aprillis-juunis oli see miinus 0,2 protsenti. Aasta esimene kvartal jäi nulli.
Varem ennustati selleks aastaks vähemalt poole protsendi või maksimaalselt isegi ühe protsendi suurust kasvu. Järgmise aasta keskmiseks kasvuks on ennustatud keskmiselt 1,5 protsenti.
Nüüd teame, et trend on kogu aeg olnud langustrendis, ütleb Pykäri.
Pole üllatav, et prognoosid on läbi kukkunud, kuna seda on juhtunud juba mitmel aastal.
Pykäri sõnul ei saa selle aasta trendi paremaks muuta. Seda seetõttu, et pole märke, et oktoober ja november oleksid eriti tugevad olnud ja majandust ümber pööraksid.
Pykäri samas ei usu, et olukord praegusest veel rohkem halveneb.
Danske Banki eraökonomist Kaisa Kivipelto hinnangul pole protsendikümnendikud majanduse suure pildi seisukohast kuigi olulised.
„Kasvu seemned on juba külvatud,” ütleb Kivipelto.
Varem on Soome oodanud pöördumist, kui eksport hakkab hoogu koguma. Praegune olukord tõestab, et sellest üksi ei piisa.
Pykäri tuletab meelde, et eksport on 2024. aasta algusest juba kasvanud umbes 3–5 protsenti.
Ainuüksi ekspordi kasvust ei piisa Soome majanduse pööramiseks, sest ekspordist tuleneva sisemaise lisandväärtuse osakaal Soome SKP-s on vaid umbes 25 protsenti.
Ülejäänu tuleb sisenõudlusest ja selle olukord on nõrk.
See kajastub ka tööhõives. Pykäri sõnul sõltub koguni 80 protsenti töökohtadest sisenõudlusest.
Tarbijate ja Soome ettevõtete ebakindlus koormab praegu Soome majandust kõige enam. Ostude või investeeringute jaoks pole piisavalt raha või isegi kui oleks piisavalt, ei julge inimesed seda kasutada. Selline olukord on valitsenud juba mõnda aega.
Valitsuse kärped ja muud kohanemismeetmed kajastuvad ka nõrkades kasvunumbrites. Ja asi pole ainult selles, et kokkuhoiuabinõude sihtmärgiks olevad tarbijad on oma tarbimist vähendanud.
Valitsuse kokkuhoiuabinõud on vähendanud ka avaliku sektori tarbimist ja investeeringuid. Ka neid on tulnud kohandada. Varem on nende kasv olnud majanduskasvu aluseks.
Selle asemel on sel sügisel toimunud väike erainvesteeringute ja eratarbimise kasv. See on aga vaid mõne kümnendiku protsendipunkti küsimus.
Kui majandus peaks kasvama ühe protsendi võrra, peaks eratarbimine kasvama kaks protsenti, illustreerib Pykäri.
Kas ka järgmisel aastal võib pettumus tulla ja pööret veelgi edasi lükata?
Kivipelto on optimistlik. Ta usub, et majandus pöördub järgmisel aastal kasvule.
Ta ennustab, et intressimäärade langus ja ostujõu kasv hakkavad järk-järgult tarbijate rahakotte lõdvendama.
Head märgid on ka tööstusest ning Kivipelto ennustab, et ka ehitus hoogustub järgmise aasta lõpus.
„Kui majanduskasv on alanud, hakkab tööturu olukord järk-järgult leevenema,” ütleb Kivipelto.
Ka Pykäri pole veel valmis lusikat nurka viskama. On võimalik, et intressimäärade ja inflatsiooni langus ning palgatõus hakkab lõpuks kajastuma majandustsükli tugevnemises.
Kuid on ka väga võimalik, et seda ei juhtu. Tema sõnul võib see olla struktuurne ja pikaajaline muutus, mille puhul eratarbimine ei taastu nagu tavalises majanduslanguses, vaid säästmine jätkub.
„Võib tekkida isegi aastaid kestev kohanemisperiood, mille jooksul inimesed väldivad riskide võtmist ja kulutamist, kui tegevuskeskkond on muutunud,” ütleb Pykäri.
Ebakindlust võib säilitada näiteks eluaseme väärtuse langus. Paljudel peredel on nüüd oma kodu väärtusega võrreldes rohkem laene kui varem. Ebakindlust võivad tekitada ka Euroopas möllav sõda ja kaubanduspinged.
„See võis panna soomlasi mõtlema, et nad peavad looma suuremaid majanduslikke puhvreid kui varem. Seejärel tahavad nad vältida riskide võtmist ja suuremaid investeeringuid,” ütleb Pykäri.
See loob kergesti negatiivse spiraali, mis on nähtav ka tööhõives. Samal ajal tähendab see, et ka järgmisel aastal on majanduskasv oodatust nõrgem.
Teisest küljest võiks ootamatu positiivne üllatus Pykäri sõnul elevust tekitada, pannes asjad paremuse poole liikuma.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.