Euroopa Liidus (EL) tervikuna tõusid majade hinnad 2024. aastaks 2010. aastaga võrreldes 53 protsenti. Tõus oli kõigis liikmesriikides peale Itaalia ja Küprose. Suurim tõus täheldati Ungaris, 231 protsenti. Järgnes Eesti 228 protsendi ja Leedu 179 protsendiga.
Üürihinnad tõusid EL-is 15 aasta jooksul tagasihoidlikumas tempos, kokku 25 protsendi võrra. Eestis tõusid üürihinnad samal ajal 208 protsenti, mis on ka liikmesriikide seas kiireim kasvutempo. Võrreldes 2023. aastaga üürihinnad Eestis aga veidi langesid.
Üürihindade tõusutempolt järgnesid Eestile 177 protsendiga Leedu, 108 protsendiga Iirimaa ja 107 protsendiga Ungari.
Osa hinnatõusust on ka üleüldise inflatsiooni kanda. Aastatel 2010–2024 kujunes EL-i keskmiseks hinnatõusuks 39 protsenti, Eestis aga 76 protsenti. Ka selles jaotuses oleme liikmesriikide seas õnnetute esimeste seas – kiirem hinnatõus toimus vaid Ungaris, 86 protsenti.
Eluasemekulud olid eelmisel aastal napilt alla EL-i keskmise
Eluasemekulud, mis hõlmavad ka vee-, elektri-, gaasi- ja teiste majapidamiskütuste kulu, olid Eestis 2024. aastal õige veidi alla liidu keskmise, täpsemalt 97,4 protsenti keskmisest näitajast. Võrreldes 15-aastase hinnatasemega on suhe keskmisesse Eesti kasuks halvenenud: toona olid siinsed eluasemekulud 60,6 protsenti EL-i näitajast.
Liikmesriigiti on variatsioon suur. Kõrgeimad on eluasemekulud Iirimaal, 2024. aastal 186 protsenti keskmisest näitajast ehk pea kaks korda kõrgemad. Samas Bulgaarias tuleb eluasemele kulutada vaid 38 protsenti EL-i keskmisest.
Keskmine eestimaalane elab oma korteris
Euroopa Liidus on enda eluaseme ostnud 68 protsenti elanikest. Eestis on see näitaja üle keskmise: 79,3 protsenti elavad majas või korteris, mis neile ka kuulub. Liikmesriikidest on eluaseme omanike osakaal suurim Rumeenias, kus 94,3 protsenti inimestest elavad oma majas või korteris. Skaala teises otsas on Saksamaa – seal elab vähem kui pool elanikkonnast oma kodus ning 52,8 protsenti on hoopis üürnikud.
Eestimaalane elab keskmisest väiksema tõenäosusega majas. Eurostati andmeil elas mullu 60,6 protsenti eestimaalastest korteris, 38,7 protsenti majas ja 0,7 protsenti mõnes muus eluasemes, olgu see näiteks matkaauto või paat.
Euroopa Liidu üleselt vaadates oli jaotus enam-vähem võrdne: napilt üle poole elavad majas, napilt alla poole korteris. Taaskord on liikmesriikide seas erinevused suured. Kui Iirimaal elab 90,2 protsenti inimestest majas, siis Hispaanias vaid 34,6 protsenti.