«Murrangulised tehnoloogiad, nagu kosmosepõhised andmekeskused, ei kerki esile tihti. Kui see aga juhtub, saavad esimesed reageerijad otsustava eelise. Euroopal on kõik vajalik selle arengu juhtimiseks: kosmosevõimekus, uuenduslikud ettevõtted ja tugevad institutsionaalsed raamistikud. Nüüd vajame koordineeritud ambitsiooni ja poliitilist tahet tegutseda,» kommenteeris ESPI direktor H. Ludwig Moeller.
Mõttekoda märgib raportis, et viimase kümne aasta jooksul on kosmosesse andmekeskuste rajamine jõudnud spekulatiivsetest aruteludest käegakatsutava teadus- ja arendustegevuseni. 2020. aastast on nende arendamiseks investeeritud ligikaudu 70 miljonit eurot erakapitali, mis on jaotunud ligi 30 ettevõtte vahel Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias. Need ettevõtted, alates idufirmadest, nagu Starcloud ja Lonestar Data Holdings, kuni suuremate tegijateni, nagu
Axiom Space, katsetavad muu hulgas orbitaalse pilveandmetöötluse ja turvalise kaugsalvestuse lahendusi.
Valdkonnas tegutsevad ka avaliku sektori programmid. Euroopa Liidu rahastatud ASCENDi projekt uurib orbitaalsete andmekeskuste keskkonnakasu; Euroopa Kosmoseagentuur on saatnud orbiidile satelliidi, mis katsetab tehisintellektil põhinevat andmetöötlemist; NASA on paigutanud oma kosmosearvuti rahvusvahelisele kosmosejaamale; ja Hiina püüab luua satelliidipõhist arvutusvõrku.
Samal ajal kasvab andmetöötluse nõudlus. 2028. aastaks prognoositakse ESPI sõnul, et andmete kogutootmine ületab 400 zettabaiti, tõugatuna tehisintellekti ning asjade interneti kasutuse levikust. Maapealsete andmekeskuste sektor näeb vaeva, et sammu pidada. Prognooside kohaselt võib 2030. aastaks olla vaja investeerida kuni 5,7 triljonit eurot, et andmetöötluse vajaduse kasvuga piisavalt sammu pidada. Maapealsed andmekeskused muutuvad aga üha kallimaks ning nende suur maa-, energia- ja jahutusvajadus viivad nii elektrivõrgud kui ökosüsteemid nende piirini.