Venemaa majandus ei pruugi olla võimeline sõda varsti enam toetama, ütles kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakonna juhataja Gert Kaju. Samuti on tema sõnul Venemaal järjest vähem tegevteenistuseks sobivaid inimesi.
Kaju rääkis, et praeguseks on Venemaa Ukraina-vastane agressioon kestnud juba 187 nädalat ja kahjuks pole veel ühtegi märki sellest, et sõda võiks lähitulevikus lõppeda.
Siiski võib tema sõnul oletada, et hoolimata jätkuvast agressiivsest retoorikast hakkab ka Putinile tasapisi kohale jõudma, et sellisel kujul ei saa sõda lõpmatuseni kesta, sest Venemaa majandus ei pruugi olla võimeline seda varsti enam toetama. Kaju lisas, et samal ajal on ka toetus sõjale ühiskonnas laiemalt hakanud veidi vähenema.
“Kindlasti on Venemaal tekkivale olukorrale avaldanud mõju ka ukrainlaste süstemaatiline tegevus Venemaa energiataristu hävitamisel, mis on veelgi võimendanud probleeme Venemaa majanduses, eelkõige rohujuure tasandil. Siiski, ignoreerides kõiki mikro- ja makromajanduse ohumärke, jätkab Putin oma kõige mõttetumat sõda, mida kaasaegne ajalugu teab,” ütles Kaju.
Kaju rääkis, et nii mõnedki eksperdid on arvanud, et Putin tegi panuse nn suvisele Vene vägede pealetungile, mis eeldatavasti oleks pidanud panema viimase punkti Ukraina relvajõudude vastupanuvõimele ja sundinud ukrainlasi nõustuma Putini tingimustega, kuid nagu näitab ajalugu, on venelased ka varem oma võimeid tugevasti üle hinnanud.
“Seda peegeldab ka taktikaline olukord maastikul, kus venelased on hoolimata suurtest kaotustest suutnud edasi liikuda ainult väga piiratud ulatuses. Kuigi on näha, et venelased püüavad kohaneda sõja muutunud iseloomuga ja uute sõjapidamise vahendite tulekuga lahinguväljale, võib öelda, et metodoloogiliselt kasutavad venelased suuresti Nõukogude sõjakunsti põhimõtteid. Teisisõnu püüavad nad nõrkade kohtade leidmiseks rakendada pidevat survet Ukraina üksustele. Seda näitavad ka igapäevaste rünnakute arvud, mis viimaste kuude jooksul on olnud suhteliselt stabiilsed, kõikudes 150 kuni 180 rünnaku vahel päevas kogu rinde ulatuses,” lausus Kaju.
Kaju ütles, et kõige aktiivsem venelaste lahingutegevus toimub endiselt Donbassis, kuhu on koondatud neli Ukrainas tegutsevat kuuest venelaste väegrupeeringust ja suurem osa eliitvägedest.
“Hea näide on Pokrovski lähedal asuv Dobropillja suund, kuhu peaks nüüdseks olema koondatud viie laevastiku merejalaväeüksused. Pokrovski vallutamise operatsioon sai alguse juba eelmise aasta detsembris ja praegu võib öelda, et venelaste põhiline jõupingutus on saada enda kontrolli alla maantee E50, mis tagab Pokrovski varustamise,” rääkis Kaju.
Lisaks eeltoodule märkis Kaju ära märkida Kupjanski piirkonna, mille lähistele venelased jõudnud on. “Kupjanski vallutamine lõikaks ära kogu Oskili jõe vasakkaldal asuva Ukraina kontingendi varustamise, mistõttu on ukrainlased seda lõiku pidevalt tugevdanud.”
Kaju rääkis, et erinevate hinnangute kohaselt on Venemaa kaotanud alates sõja algusest iga kuu surnute ja haavatutena keskmiselt 25 000 kuni 27 000 sõdurit, kellele on erisuguste meetodite rakendamise abil suudetud seni asendus leida.
“2022. a sügisel oli selleks osaline sundmobilisatsioon, mida muide ei ole veel siiani tühistatud ja mis nägi ette 300 000 inimese teenistusse võtmise. 2023. aastal sõditi suuresti vangide peal ja 2024. aastaks suudeti käima tõmmata vabatahtlike või sundkorras teenistusse võetud lepinguliste sõdurite skeem, värvates lubadusi ja pettust kasutades ka välismaalasi. Kuigi ametlikult raporteeritud teenistusse värbamise arvud ületavad jätkuvalt plaane, siis nagu ka Vene eri allikad on ise tunnistanud, on värskelt värvatute seas järjest rohkem neid, kes oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu ei suuda relva käeski hoida, rääkimata erisugustest taktikalistest tegevustest,” rääkis Kaju.
“Võiks arvata, et Venemaal on tegevteenistuseks sobilike inimeste hulgas järjest vähem neid, kes on valmis ka suure raha eest Putini eest surema. Senisel kujul jätkamine võib Venemaa jaoks kujuneda ootamatult keeruliseks,” ütles Kaju veel.