Soome kirjanduspreemia Finlandia võitis tänavu Monika Fagerholmi romaan “Döda trakten/Kvinnor i revolt – Eristystila / Kapinoivia naisia” (tlk soome keelde Hannimari Heino, kirjastus Teos, eesti keeles “Isolaator / Mässulised naised”).
“Isolaator / Mässulised naised” on kolmeosalise romaanisarja esimene osa, mille keskne tegelane on äsja täisealiseks saanud Alice. 1970ndate keskpaigas maalt linna isa uude kultuurihuvidega perre kolinud Alice’i eneseotsinguid ja salajast romaanikirjutamist saadavad taustal tiksuv maailmapoliitika ja terroriuudised. Romaan kirjeldab keskkonda, milles tollaste lääne noorte identiteet kujunes ja millest võrsus noorte mässumeelsus, punk-liikumine ja vasakpoolsed radikaalid.
Soomerootslase Monika Kristina Fagerholm loomingut on tõlgitud 17 keelde. Helsingi Ülikoolis psühholoogiat ja kirjandust õppinud Fagerholm tuli kirjandusse 1987. aastal novellikoguga “Sham”, ent tema läbimurdeteoseks sai 1994. aastal ilmunud romaan “Underbara kvinnor vid vatten” (“Imelised naised rannal”), mis kandideeris Finlandia auhinnale ning mille põhjal vändati samanimeline film (1998, rež Claes Olsson). Teist korda kandideeris ta Finlandiale grupivägistamist käsitleva romaaniga “Vem dödade bambi?” (“Kes tappis Bambi?”) 2019. aastal. Eesti keelde pole Fagerhomi teoseid tõlgitud.
Laste- ja noortekirjanduse Finlandia auhinna pälvis Tomi Kontio raamat Elina Warsta illustratsioonidega “Koira nimeltään Kissa hyvästelee ystävän” (“Koer nimega Kass jätab sõbraga hüvasti”). Tegu on viimase osaga kuueosalisest sarjast, millest kaks on ilmunud ka eesti keeles Jan Kausi tõlkes kirjastuses Päike ja Pilv: “Koer nimega Kass” (2021) ja “Koer nimega Kass kohtab kassi” (2022).
Aimekirjanduse Finlandia auhinna viis koju Paavo Teittineni teos “Pitkä vuoro. Kuinka moderni orjuus juurtui Suomeen” (“Pikk vahetus. Kuidas moodne orjus Soomes juurdus”). Raamat räägib Soome variühiskonnast ja õigusriigi pimepunktidest, näidates, kuidas seadused ja tavad on võimaldanud võõrtööjõu süstemaatilist ärakasutamist.
Finlandia ilukirjanduse auhinna valis kuue nominendi seast tänavu laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa, laste- ja noortekirjanduse võitja otsustas sportlane Mustafe Muuse ja aimekirjanduse võitja nimetas välisuudiste toimetaja Antti Kuronen.
Finlandia auhind asutati 1984. aastal kirjastusi koondava Soome Raamatufondi poolt, et rikastada kirjanduspilti ja ennekõike tõsta raamatumüüki. Algul said ilukirjanduse kõrval auhinnale kandideerida ka mitteilukirjanduslikud teosed, ent 1989. aastal asutati eraldi Finlandia aimekirjanduse auhind ning 1997. aastal lisandus parima laste- ja noorteraamatu auhind. Iga kategooria võitja saab 30 000 eurot.