Leedu parlament andis neljapäeval oma heakskiidu sotsiaaldemokraat Inga Ruginiene juhitava valitsuse platvormile, millega jõudis lõpule tema kinnitamine riigi uueks peaministriks.
Endine ametiühingujuht Ruginiene, kes astus suurde poliitikasse alles 2024. aastal eelmise valitsuse sotsiaalministrina, lubas järjepidevust eelmise valitsuse Ukraina-meelse ja kaitsekulutusi toetava poliitikaga.
Tema juhitav uus valitsus, mille koosseisu kuuluvad augustis allkirjastatud koalitsioonilepingu alusel sotsiaaldemokraadid, parempopulistlik Nemunase Koidik, Põllumeeste ja Roheliste Liidu ning Kristlike Perede Liidu ühisnimekiri, moodustati pärast seda, kui senine peaminister Gintautas Paluckas juulis ootamatult tagasi astus seoses ärisidemetega oma vennanaisele kuuluva ettevõttega.
“Minu eesmärk on, et minu ametiaja lõpuks tunneksid inimesed end turvalisemalt tänu paremale kaitsele, aga ka paremale sotsiaalhoolekandele,” ütles 44-aastane Ruginiene neljapäeval ajakirjanikele.
Ta kinnitas, et jätkab Leedu toetust Ukrainale ning lubab järgmise paari aasta jooksul kulutada kaitsele 5-6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust.
Leedu 141-liikmelises seimis toetas uue valitsuse platvormi 80 saadikut, 40 parlamendiliiget hääletas selle vastu ja kaks jäid erapooletuks. Ülejäänud liikmed puudusid.
Leedu seaduste kohaselt nõuab uue valitsuse ametisse kinnitamine mitme etapi läbimist. Esmalt koostasid koalitsiooni moodustavad parteid üldise koalitsioonileppe, misjärel andis parlament uuele peaministrikandidaadile volitused kabineti moodustamiseks, mille liikmed peab eelnevalt heaks kiitma ka president. Neljapäeva hommikul kinnitaski president ministrid ametisse, misjärel toimus hääletus valitsusplatvormi üle seimis ja valitsuse liikmed andsid ametivande.
Uuel valitsuskoalitsioonil on seimis 82 saadikut. Nagu eelmiseski koalitsioonis, on sotsiaaldemokraatidel suurim osakaal 52 saadikuga, Nemunase Koidikul on 19 ning Talurahva ja Roheliste Liidul koos Kristlike Perede Liiduga 11 kohta. Viimane fraktsioon ei ole erakondliku kuuluvuse poolest ühtne: sinna kuulub kuus Talurahva ja Roheliste Liidu liiget, kolm Leedu Poolakate Valimisaktsiooni – Kristlike Perede Liidu liiget ja kaks parteitut saadikut.
Oponendid on kritiseerinud Ruginiene otsust jätta koalitsiooni Nemunase Koidik, mille juht Remigijus Žemaitaitis on kohtu all sotsiaalmeedias Iisraeli ja juutide kohta 2023. aastal tehtud kommentaaride pärast.
Žemaitaitis eitab süütegusid ja astus parlamendist tagasi 2024. aasta aprillis enne umbusaldushääletust, pärast seda, kui konstitutsioonikohus otsustas, et ta murdis oma ametivande, õhutades juutide vastu vihkamist. Ta valiti parlamenti tagasi 2024. aasta oktoobris.
Žemaitaitis on kritiseerinud lubadust suurendada kaitsekulutusi, öeldes, et Leedu ei tohiks ressursse kõrvale suunata sellistest vajadustest nagu haridus ja sotsiaalkindlustus, ning on kirjeldanud Ukrainat kui “altkäemaksu, korruptsiooni, relvastuse ja oma riigi müümise” täis riiki.
Nemunase Koidiku liikmete uude valitsusse kaasamise vastu on korraldatud Leedus mitmeid protestimeeleavaldusi.
Leedu järgmised parlamendivalimised toimuvad alles 2028. aastal.