Viimastel aastatel on aga Eestist kui iduettevõtluse musterpiirkonnast räägitud vähem, kui üldse.
Rootsi riskikapitalifondi Atomico, mille üks asutajaid ja tegevjuhte on Skype’i kaasasutaja Niklas Zennström, koostab juba aastaid Euroopa infotehnoloogiasektori ülevaateid «State of European Tech».
Kolm aastat tagasi ilmunud ülevaates nimetati Eestit Euroopa tehnoloogia ökosüsteemi raskekaallaseks, kes mitme näitaja poolest – investeeringute maht tehnoloogiaettevõtetesse elaniku kohta, iduettevõtete arv miljoni elaniku kohta ja ükssarvikute arv miljoni elaniku kohta – oli Euroopas esikohal.
Eelmisel nädalal ilmunud Atomico värskes analüüsis mainitakse Eestit aga väga põgusalt. Eestist kirjutatakse kui riigist, kus tehnoloogiaspetsialistide töökohti luuakse peamiselt riskikapitaliga seotud ettevõtetes.
Analüüsi kohaselt on see näitaja kõige kõrgem Eestis, kus riskikapitaliga seotud ettevõtted annavad tööd umbes 70 protsendile tehnoloogiaspetsialistidest, Euroopa keskmine on 47 protsenti, võrrelduna 38 protsendiga 2016. aastal.
Innovatsiooni peamiseks kasvumootoriks on talendid. Paraku Euroopas töötavad inimesed mujal – suurkorporatsioonides, konsultatsioonifirmas või avalikus sektoris
«Innovatsiooni peamiseks kasvumootoriks on talendid. Paraku Euroopas töötavad inimesed mujal – suurkorporatsioonides, konsultatsioonifirmas või avalikus sektoris,» kirjutatakse analüüsis ja lisatakse, et selline tehnoloogiatöötajate struktuur iseloomustab Euroopa kõige küpsemaid ökosüsteeme. Erandiks on mõned riigid, nagu Soome, Island ja Eesti, kus riskikapitaliga seotud ettevõtetes töötab pool tehnoloogiaga seotud töötajatest.
Lisaks räägitakse Boltist kui potentsiaalsest börsileminejast. Analüüsis kirjutatakse, et ettevõte on juba palganud nõustaja, valmistamaks ette aktsiaturule minekut. Ka laiapõhjalisemas rahvusvahelises ajakirjanduses räägitaksegi peamiselt vaid Boltist.