Käsitööõpetaja ja disaineri Anna Lutteri sõnul on ta juba päris mitu aastat märganud, et jõulukingituste isetegemine ei ole enam harukordne. «Ajal, mil käsitööst on kujunenud mõnus ajaveetmise vorm, on isetehtud asjad rohkem hinnatud,» märgib ta.
Inimeste suurenenud huvi asjade ise valmistamise vastu illustreerib Lutteri hinnangul hästi erinevate käsitöötarvete ja -töövahendite laienenud valik kaubanduses. «Olen märganud, et viimase paari-kolme aasta jooksul ei ole enam vaja isegi minna spetsiaalsesse käsitööpoodi, vaid piisab suurema supermarketi külastusest ja seal on äärmiselt eeskujulik valik erinevaid materjale, näiteks lõngasid, olemas,» lausub Lutter.
Trendi kinnitab ka Prisma tarbekaupade kategooriajuht Merit Uus, kelle sõnul on lõngade müük jõulueelsel ajal suurem. «Lisaks kingituste valmistamisele suureneb lõngade müük sügis-talve perioodil tõenäoliselt ka seetõttu, et inimesed teevad rohkem tubaseid tegevusi ning külmal ajal tekib vajadus soojade asjade järgi,» selgitab ta ja lisab, et Prismas vahetub lõngade sortiment kaks korda aastas ning saadaval on lai valik eri koostisega lõngasid: puuvill, vill, meriino, alpaka, akrüül ja segulõngad.
Isetehtud kingid on tähenduslikud
Lutteri sõnul peitub isetehtud kingituste võlu personaalsuses. «Inimesed soovivad üha rohkem midagi sellist, mis oleks kordumatu. Võimalus panna isetehtud kingitusse just need värvid, kujundid ja detailid, mis tunduvad olevat kingisaajale meeldivaimad, on hindamatu väärtusega. Samuti ei saa isetehtud kinki teha suvaliselt ja kiirustades, mistõttu on sel alati nii-öelda hing sees ja mõte taga,» ütleb ta ja lisab, et isetehtud kingitus pakub väärtust nii selle tegijale kui ka saajale.