Venemaa külmutatud vara andmine Ukrainale ei seisa ainult Belgia vastuseisu, vaid ka Euroopa Komisjoni venitamise taga, ütles välisminister Margus Tsahkna. Ta avaldas lootust, et komisjoni president Ursula von der Leyen tuleb konkreetse ettepanekuga välja tuleval nädalal, sest Ukrainal on raha väga vaja.
Venemaa külmutatud vara on Belgias ligikaudu 140 miljardi euro väärtuses ja Ukrainale soovitakse see anda reparatsioonilaenuna. Euroopa Parlamendi saadiku Riho Terrase sõnul on Ukrainal seda raha kohe ja hädasti vaja.
“Kusagil märtsis lõpeb Ukrainal raha otsa ehk Euroopa Liit, kui ta tahab seda, et Ukraina edasi suudaks seista, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult oma jalgadel, peab leidma vahendeid, ütleme 90–180 miljardit, oleneb sellest, kuidas me seda vaatame,” ütles Terras.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul vähendaks külmutatud vara kasutamine ka Venemaa võimalusi survestada rahuläbirääkimisel Ameerika Ühendriike. “See annaks pikaajalise rahastusotsuse ja jätaks venelased ka sellest rahast ilma. Ka ameeriklastel ei ole võimalik siis midagi ilma eurooplasteta jagada,” ütles ta.
Aina suurema diplomaatilise surve alla sattunud Belgia valitsus aga väitis Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von Der Leyenile saadetud kirjas, et külmutatud vara võib hoopis rahuni jõudmist pidurdada, sest seda hakatakse läbirääkimistel kasutama kauplemisvahendina.
Muidu on belglaste põhimureks olnud, et Venemaal võib tulevikus tekkida rahvusvahelises arbitraažis nõudeõigus, mistõttu soovitakse teistelt riikidelt juriidilist garantiid.
Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütles, et on külmutatud varade kasutamist arutanud Belgia peaministriga. “Ma tean tema muret ja mõistan seda. Tal on head põhjendused, aga arvan, et ka meil on head põhjendused ühise eesmärgini jõudmiseks, milleks on Venemaa maksimaalne survestamine sõja lõpetamiseks,” lausus ta.
“Minu arust tuleks neile tõsiasjana öelda, et nad võidavad kõigist nendest organisatsioonidest, mis Belgia territooriumil on – on see NATO või Euroopa Liit – ja nüüd on aeg neil ka nendele Euroopa Liidu liikmetele ja NATO liikmetele vastu anda,” lausus Terras.
Samas ei seisa Venemaa vara kasutamine ainult Belgia taga. Tsahkna sõnul pole Ursula von der Leyen ikka veel tulnud välja konkreetse ettepanekuga, kuigi põhimõtteliselt on lahendus Belgia murele olemas.
“Juriidiliselt on see lahendus olemas, pigem on kardetud just seda, kas poliitiliselt saadakse kõik nõusse,” sõnas Tsahkna. “Tegelikult ei olegi vaja 27 liikmesriiki, vaid piisab sellest, kui on olemas valdav enamus ja need garantiid Belgiale antakse. Nii et pigem on küsimus poliitiliselt ebakindluses ka Ursula von der Leyeni poolt, aga ma loodan väga, et järgmine nädal see ettepanek lauda pannakse.”
Venemaa külmutatud vara kasutamise kohta tehakse lõplik otsus tõenäoliselt detsembri keskel toimuval Euroopa Ülemkogul.