„Mis puudutab üldist olukorda rindel, siis see on endiselt keeruline. Vastane jätkab peamistel suundadel pealetungi, muuhulgas Pokrovski ja Dobropillja suunal. Pingeline on olukord endiselt ka Lõmani ja Novopavlivka suunal. Teistel suundadel iseloomustab olukorda madala intensiivsusega lahingutegevus. Üldiselt on olukord meie kontrolli all,“ ütles Sõrskõi.
Sõrskõi lisas, et „viimasel ajal on meil teatud edu“, aga detaile ei avaldanud.
Sõrskõi sõnul on aktiivse rindejoone pikkus praegu ligi 1250 kilomeetrit. Aastaga on see pikenenud 200 kilomeetrit. Lisaks sellele on veel 2400 kilomeetrit, kus ei ole lahingutegevust, aga kus tuleb ikkagi vägesid hoida.
Venemaa ründavas väegrupeeringus on kokku umbes 712 000 inimest, teatas Sõrskõi.
„Keskmiselt toimub meil igapäevaselt 160-190 lahingkokkupõrget. Ja umbes 15-20 ründetegevust meie poolelt. See tähendab, et me jätkame aktiivse vasturünnakutegevuse, aktiivse kaitse taktikat. See võimaldab meil esiteks mitte anda initsiatiivi vaenlasele. Samuti manööverdada jõudude ja vahenditega, keskendades peamised jõupingutused probleemsetele suundadele,“ ütles Sõrskõi.
Sõrskõi sõnul kasutab vaenlane kaks korda rohkem suurtükimürske. Ukraina kompenseerib seda oma löökide täpsuse, luure ja vaenlase tähtsamate objektide tabamisega.
Sõrskõi ütles, et programmi DeepStrike tõhustust ei kinnita ainult Ukraina ise, vaid seda hindavad kõrgelt ka tema partnerid.
„See on meie tugev külg, tõhus programm, mis on oma tulemuslikkust juba tõestanud. Need on piloodita süsteemide jõudude üksused, mis annavad kaugemaid tulelööke,“ ütles Sõrskõi.
Sõrskõi teatas, et ainuüksi alla kahe kuuga on löök antud 85 tähtsale objektile vaenlase territooriumil, mille hulgas on 52 sõjatööstuskompeksi ettevõtet, mis toodavad relvastust, laskemoona, lõhkepäid, mootoreid, raketikütust ja droone. Löök on antud ka 33 sõjalisele sihtmärgile, mille hulgas on baasid, laod, arsenalid, lennuväljad ja lennumasinad.
„DeepStrike’i tõhustust ei kinnita ainult meie, vaid seda hindavad kõrgelt ka meie partnerid. Tulemused on teada. See on kütusekriis Venemaal, mis mõjutab vahetult armee logistikat ja toetust. Vastase sõjatööstuskompleksi võimalusi on oluliselt vähendatud ja me näeme seda lahinguväljal. See on pannud Vene laevastiku varjuma Novorossiiski baasi ja sealt väljuma ainult lühikeseks ajaks, raketilöökide andmiseks, ja siis uuesti varjuma. Samuti on see pannud vastase tõmbama taktikalise lennuväe rindest olulise vahemaa kaugusele,“ rõhutas Sõrskõi.
Veel rääkis Sõrskõi, et olukord Dnipropetrovski oblasti piiril on dünaamiline ja vastane püüab seal edasi liikuda „tuhande sisselõike“ taktikaga, sest tal ei ole jõudu kiireks läbimurdeks.
„Dnipropetrovski oblast on Novopavlivka suund, kus kohtuvad kolme oblasti, Zaporižžja, Donetski ja Dnipropetrovski, piirid. Olukord on seal dünaamiline. Territooriumid on suured, vägede tihedus ebapiisav. Nii meie kui ka nende poolt. Neid on seal rohkem. Aga selleks, et viia läbi mingi otsustav pealetung, ei piisa neil jõude ega vahendeid,“ ütles Sõrskõi.
Sõrskõi sõnul paigutas vastane Sumõ suunalt Novopavlivka suunale merejalaväe üksused, et kaitsest läbi murda ja teha sööst kas Zaporižžja või Dnipropetrovski oblastisse.
„Aga me nurjasime aktiivse tegevusega vaenlase pealetungikatse Novopavlivka suunal. Venelaste kogu merejalavägi on nüüd seotud lahingutes Dobropillja suunal,“ teatas Sõrskõi.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada