Aasta jooksul kaasatakse uuringusse kokku 10 000 juhuvalimisse sattunud leibkonda üle Eesti. Lisaks leibkonna- ja isikuküsimustikule palutakse osalejatel pidada kahe nädala jooksul kulutuste päevikut, mida saab täita nii veebis kui ka paberil.
Leibkonna eelarve uuring viiakse läbi kord viie aasta jooksul kõikides Euroopa Liidu riikides ning selle tulemused võimaldavad võrrelda eestlaste tarbimisharjumusi ka teiste liikmesriikide elanike omaga.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Epp Remmelga sõnul on leibkonna eelarve uuring üks suurimaid ja sisukamaid uuringuid, mida Eestis läbi viiakse. «Kutsun üles kõiki kutse saajaid uuringus osalema, iga osaleja vastus loeb. Mida rohkem vastajaid, seda paremaid otsuseid saab riik teha. Uuringu tulemustel on otsene mõju poliitikakujundamisele, neid andmeid kasutatakse näiteks Eesti elatusmiinimumi arvutamisel, mis omakorda mõjutab mitmeid sotsiaaltoetuseid ja sealhulgas toimetulekupiiri suurust,» lisas Remmelg.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul saab ilma tegelike andmeteta ainult spekuleerida, kui palju majandus kasvab või langeb, mida teeb inflatsioon või kui suur on tarbimisjulgus. «Selleks, et parandada majandusotsuste kvaliteeti, on parem toetuda täpsetele andmetele kui arvamistele ja kaudsetele hinnangutele. Just seetõttu on leibkonna eelarve uuring oluline – see annab ülevaate inimeste tarbimisharjumustest ja seeläbi olulise sisendi nii majandusotsuste kui ka statistika kvaliteeti,» rõhutas Oja.
Uuringukutse saadetakse juhuvalimisse sattunud leibkondadele posti või e-posti teel. Kõik uuringusse kaasatud inimesed saavad täita küsimustiku veebi või telefoni teel ning esitada kulutuste päeviku kas digitaalselt või saata tšekid statistikaametile tagasi tasuta ümbrikus. Küsimustikule vastamiseks kuluv aeg sõltub leibkonna suurusest ja tegevustest, keskmiselt võtab küsimustiku täitmine umbes 45 minutit.