Kultuuriajakirjanduse roll on pakkuda ühiskonnale sisulist ja mõtestatud arutelu, seda oleks ekslik pidada meelelahutuseks ja pelgalt pehmeks sisuks, rääkis sotsiaalteadlane Marju Lauristin Vikerraadio saates “Meediatunni”.
“Kultuuriajakirjandus on kogu kultuuri arengu jaoks vajalik keskkond,” rääkis Lauristin. “Kui seda ei ole, siis kunstiline kultuur ei arene, tema tipud ei tõuse ning siis ei tunne kultuuriinimesed oma keelekeskkonnas end asjalistena.”
Raamatuaasta uuringu “Eestlane loeb 2025” raames uurisid Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadlased kultuuriajakirjanduse auditooriumi. Lauristini sõnul ei andnud uuring kinnitust aeg-ajalt kõlavale kartusele, et kultuuripublik väheneb, keegi enam ei loe ning eriti noored on ainult sotsiaalmeedias. “Kultuuriajakirjanduse jälgijate osakaal on stabiilne ning mõne väljaande ja kultuurikanali puhul on nooremate huvi isegi tõusnud,” sedastas Lauristin.
Kultuurisaadete roll ERRis
ERRi kultuurisaadete vaatajas- ja kuulajaskond on Lauristini hinnangul mitmekesine. Kuigi noored ei jälgi lineaarset ringhäälingut endisel määral, jõuavad mitmed formaadid siiski ka nendeni.
Noorte jaoks on huvitavad saated, kus on vestlused kultuuritegelaste ja ajaloolastega, mis loob osaluse selles jutuajamises. “Eesti kultuuriloo ja ajalooga seotud saated on jätkuvalt populaarsed,” tõdes Lauristin. Püsiv kultuuriajakirjanduse jälgija hindab kõrgelt mitmetes saadetes pakutavat süvenemisvõimalust.
Lauristini sõnul on pidevalt erinevaid kultuuriväljaandeid jälgivaid inimesi 70 000 kuni 80 000, aga lisades sagedasti jälgijad, on see kokku umbkaudu 140 000 inimest.
“Usaldus kultuuriajakirjanduse vastu püsib kõrge, sama kehtib ERRi kohta laiemalt,” rääkis Lauristin. “Kultuuriga seotud inimeste ja kultuuripubliku jaoks on väga tähtis arukas, asjatundlik, tasakaalukas, rahulik, aga samas mõtlev ja ka tõesti kriitiline arutelu,” tõdes ta.
Raamatuaasta uuringu “Eestlane loeb 2025” raames läbi viidud kultuuriajakirjanduse uuringu lõpparuanne valmib aasta lõpuks.